Esimesed eesti skaut- ja gaidüksused Kanadas organiseeriti Torontos 1949.a. Noorte tegevus sai kiiresti jalad alla, aga kohe andis tunda oma korraliku laagriala puudumine.
1951.a. sügisel asutati Torontos Toronto Eesti Skaudisõprade Selts, (edaspidi selts), eesmärgiga toetada skautliku nooruse tegevust peamiselt majanduslikult. Esimesse seltsi juhatusse kuulusid: esimees Henrik Tanner ja liikmed Hilda Kuutma, Aksel Nippak, Maret Lepik ja Georg Orav.
Asutatud seltsi esimeseks mureks oli liikmeskonna suurendamine tugeva majandusliku aluse loomiseks.
Moodustati „Suvekodu muretsemise üldkomisjon“ laagriala muretsemise ülesandega. Maaostu raha hankimiseks pöörduti seltsi liikmete poole toetuste või laenude saamiseks. Toetused ja annetused laekusid nii seltsi liikmeilt kui ka teistelt asjahuvilistelt. Laenajaile anti võlatähed.
1952.a. kevadel muutis selts maaostu komisjoni „Taluringiks“ kuhu kuulusid lisaks juhatusele veel Heino Jõe, Alfred Kahro ja Mart Tarum. „Taluringi“ liikmed sõitsid ringi Lõuna-Ontarios, kuid ei leidnud sobivat maa-ala ning siirdusid seejärel edasi põhja poole, Muskoka piirkonda.
Seal töötasid eesti metsamehed, kes olid ümbrusega tuttavad ja olid ka endale ostnud metsa-alasid puude lõikamise eesmärgil. Nende meeste juhendamisel sõitsid „Taluringi“ liikmed 1953.a. kevadel Port Sydney lähedale metsapiirkonda, sealt sammuti läbi tiheda tihniku, mööda väikesest järvest (Oru järvest), kuni jõuti kaljukünkale (praegune pealipuväljak). Avanes võrratu vaade all ida pool orus sillerdavale järvele (Kotkajärvele). Mullapinnast tärkasid lilled ja kaljuküngast ümbritses tihe mets. Samas valmis otsus selle maa ostmiseks.
13. juulil 1953 kinnitas seltsi peakoosolek maaostu. Omandatud maa-ala asus Muskokas, Bruneli valla piires, suurusega 177 aakrit ehk 70,8 ha, järveranda oli 456 m. 1954.a. suvel ostis selts veel juurde 200 aakrit ehk 80 ha, millel järveranda 366 m.
Maa-alad ostis Hendrik Tanner oma nimele, sest seltsil puudusid juriidilise isiku õigused. Pärast seltsi inkorporeerimist kandis H. Tanner ostetud maad seltsi nimele. Nii oli 1954.a. sügisel seltsil üle 150 ha maad — kahe järvega ja ilusa loodusega.
1982.a. Eesti ühiskonna toetusel ostis selts Kotkajärve põhjakalda riba 23 aakrit (9,2 ha) maad. 1963.a. kinkisid Mart Tarum ja Artur Komi Eesti skaut- ja gaidmalevatele 25 aakrit (10 ha) Kotkajärve idakalda maad, 25-aastaseks kasutamiseks ja 1988.a. kandus see maa üle Eesti Skaudid-Gaidid Kanadas fondile. Nii on sellest ajast Kotkajärv Eesti skautliku nooruse „sisemeri“.
Juba 1953.a. suvel rajasid vanemskaudid teeraja sisse ostetud laagrialale ja heiskasid sini-must-valge lipu esimeste telkide ette. Sealtpeale on 50 aasta jooksul ülemaailmselt üle 25.000 eesti noore tegutsenud, ehitanud, laulnud ja mänginud „omal maal“, KOTKAJÄRVEL ikka eesti keeles ja meeles sini-must-valge lipu all, tänuks Seltsile, noortesõpradele, lastevanematele ja noortejuhtidele, kes soetasid, rajasid, ehitasid ja hooldavad siiani meie noorte mängumaad KOTKAJÄRVET.
Kotkajärve saamislugu
Eestlased Kanadas | 15 Apr 2003 | skm. Egbert RungeEWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
