Reedel lõppes Kotkajärvel, Muskokas 56. Metsaülikool. Järgmisel hommikul oma telki ja asju kokku pakkides oli sees juba eelnevatest MÜdest tuttava tunne. Ühelt poolt teatud ootus, et saab jälle tagasi linnamugavuste juurde, aga suuremalt jaolt siiski tühjusetunne, nagu oleks meeldivast unenäost ülesse ärganud. Metsaülikool on kui mini laulev revolutsioon, kus kõik igapäevased mured ja mõtted jäävad tahaplaanile, oled koos inimestega, kes on kõik abivalmis, aktiivsed ja toredad. See aga samal ajal ei tähenda, et Metsaülikooli tulevad kokku ühes mullis elavad inimesed, sest kohapeal saab vaielda erinevate eluvaldkondade üle, parandada maailma mitmest erinevast vaatepunktist, toimugu see vestlus/vaidlus siis loengus, õpperingis või hoopis saunalaval või paadisillal. Ja teemasid mille üle arutada või muljeid vahetada on nii erinevaid, et sageli pead lahkuma oma mugavustsoonist ja oled sunnitud vaatama asjadele läbi erineva prisma. “Metsaülikool on võrratu segu kodu- ja väliseestluse parimatest väärtustest ning omadustest. Kui suudan siin kogetut endas hoida, lähen koju kindlasti parema inimesena, kui olin seda siia tulles”, ütles Metsaülikoolis esimest korda osalenud, keelekohviku üks juhtidest ja lektoritest Eli Pilve (Eesti).
Nädala esimese poole tegemistest Metsaülikoolis olen juba kirjutanud, sellest saab lugeda siin. Kolmapäeva hommikul pidas huvitava loengu mesilaste pidamisest linnatingimustes Ando Kass (Toronto, Kanada), kes rääkis nii mesindusest üldiselt, kui ka spetsiifilistest linnamesinduse väljakutsetest.
Kolmapäeva õhtul ei toimunud traditsioonilist loengut, selle asemel esines suurepärase kontserdiga pianist Hando Nahkur (TX, USA). Hando viis kuulajad kaasa muusikalisele teekonnale läbi aegade, alates esimestest klaverile kirjutatud lugudest, puudatades Bachi, Liszti ja teisi klassikalisi heliloojaid. Esitamata ei jäänud ka Arvo Pärdi looming. Lugude vahele seletas Hando palade muusikalist tagapõhja ja paigutas need ajaloolisele taustale.
Pärast klaverikontserdi keerati kõrgkultuuri kraani pisut koomale ja kesknädalapeoks astusid ette rahvuslike folklugudega Henrik Hinrikus (lõõts) ja Marta Külaots, Olavi Kelle ning Helis Kiis viiulil. Peamajas sai jalga keerutada üle kesköö, seejärel jätkus pidu saunas.
Neljapäeva hommikul rääkis Ida-Virumaa lõimumisprobleemidest, vene kogukonna olukorrast ja Eesti poliitika köögipoolest Postimehe ajakirjanik Aimar Altosaar.
Õhtuses loengus andis Eesti üks tuntumaid illustraatoreid Anne Pikkov ülevaate Eesti raamatute illustreerimise ajaloost, illustraatorite põlvkondadest ja tänasest seisust, puudutades ka noorte Ukraina põgenike õpinguid ja tegemisi Eesti Kunstiakadeemias.
Metsaülikooli viimases loengus rääkis Toronto Ülikooli professor Andres Kasekamp Ukraina sõja tagamaadest ja praegusest seisust, jättes siiski arusaadvatel põhjustel vastamata loengu pealkirjas püstitatud küsimuse millal ja kuidas see lõppeb.
Loengute vahepeal tegutsesid muidugi hommikused keelekohvikud, kus iga osavõtja sai oma eesti keelt harjutada ennast huvitavatel teemadel, arutlusringid, kus tihtipeale arutati sügavuti eelnenud loengu teemasid, huviringid ja rahavatants Eestist pärit noorte õpetajate Toomas Parra ja Maarit Pappeli juhendamise all.
Keelekohvikuid juhendasid Talvi Laev (Keenia, eesti keel algajatele), Eli Pilve (Eesti, Miks ajalugu õppida?), Mihkel Kohava (Eesti, eesti keelele rajatud teatritöötuba), Maimu Mölder (Kanada, eesti keel läbi lindude kohta käivate väljendite ja vanasõnade), Anne Pikkov (Eesti, isiklikud lood läbi esemete ja illustratsioonide) ja Riina Kindlam (Eesti/Kanada, Mil viisil jõuab keel hõlpsamini kohale?).
Huviringidest võiks esile tuua looduse huviringe ja matkasid Kristiina Margi (Eesti) juhendamisel, rukileiva küpsetamise huviringi ja parima rukkileiva võistlust Käbi Loki (Kanada) juhendamisel ja väga populaarset džinnide maitsmise huviringi Agu Etsi (USA) juhendamisel. Pearu Tamm (Kanada) jagas oma teadmisi ja kogemusi metsas ellujäämises (jännitamises), Marta Külaots (Eesti) ja Leena Tiismann (Kanada) juhendasid regilaulude huviringi, Anne Remmel (Kanada) vedas raamatuklubi, Henrik Hinrikus andis ülevaate lorilauludest ja Viive Hiis (Kanada) andis õpetust käsitöö ning tikkimise alal.
Esile tuleb veel tõsta Mark Merilo ametit saunamehena ja Pearu Tamme tegevust hiievanana ja igakülgse tehnilise abina Metsaülikoolile. Suure panuse Metsaülikooli edukaks toimumiseks tegid ka Elle Palumäe (kausta kujundus ja graafika) ning Lea Kreinin (lektoreid tutvustavad reklaamartiklid).
Metsaülikool lõppes suure peoga. Peoõhtusöögi eestipäraste toitudega korraldas terve nädala jooksul ametis olnud köögimeeskond Angie Crossmani juhendamisel. Lõpupeol esinesid rahvatantsijad, Alar Aedma ning Allar Luiker ja teatrigrupp Mihkel Kohava juhendamisel. Peosöögi ajal ja lõpupeol astusid esile veel regilauljad, Marta Külaots viiulil, Riina Kindlami kõnekohviku liikmed eesti keele sõnade viktoriiniga, ning Henrik Hinrikus lõõtsal ja Olavi Kelle viiulil.
Pikaaegse panuse eest Metsaülikooli tegevusse ja Metsaülikooli mitmekordse lektorina auhinnati juhatuse poolt Ülikolli vääriliseks Andres Kasekamp, Tehnokolli pälvis Metsaülikooli tehnilise poole eest hoolitsenud Tauno Mölder.
Järgmine Metsaülikool toimub 2024. aasta augusti esimesel nädalal Eestis Anu Raua talus Heimtalis.
