Eesti
Interfax - Baltic News Service
täna kell 05.54
Uuendatud: täna kell 06.55
President Kersti Kaljulaid andis üle riiklikud teenetemärgid
President Kersti Kaljulaid andis üle riiklikud teenetemärgid Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR
Venemaa presidendi administratsioon kinnitas kolmapäeval Vene presidendi Vladimir Putini ja Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi kohtumise ettevalmistamist. Välisminister Sven Mikseri hinnangul peaks Kaljulaid kahepoolsete suhete kõrval tõstatama kohtumisel ka Vene agressiooni teema Ukrainas.
Ettevalmistuste alustamist kinnitas ajakirjanikele Kremli pressisekretär Dmitri Peskov.
President Kaljulaidi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe ütles kolmapäeval ERR-ile, et praegu ametlikku vastust presidendi kantseleil ei ole. "Aega on veel piisavalt, võtame rahulikult. Kui Venemaa poolelt tuleb ametlik soov ja kohtumine kinnitatakse, siis astume järgmised sammud omalt poolt," lisas ta.
Eesti presidendi kantselei avalikustas märtsi lõpus, et president Kaljulaid on 18. aprillil töövisiidil Moskvas, kus avab renoveeritud ajaloolise Eesti saatkonnahoone.
Linnamäe ütles teisipäeval, et Eesti president soovib Venemaad külastades kohtuda ka Putiniga. "Nii nagu välisvisiitide puhul ikka, on riigipea tulekust teada antud ja küsitud ka kahepoolse kohtumise võimalikkuse kohta."
Mikser: Kaljulaid peaks puudutama ka Vene agressiooni Ukrainas
Välisminister Sven Mikseri hinnangul peaks president Kersti Kaljulaid võimalikul kohtumisel Vene presidendi Vladimir Putiniga arutama kahepoolseid suhteid, kuid oluline on käsitleda ka rahvusvahelisi suhteid laiemalt ning rõhutada selle juures mittenõustumist rahvusvahelise õiguse rikkumisega Venemaa poolt.
"Kindlasti on oluline käia üle kahepoolse suhtluse võtmeteemad. Kuigi meil ei ole kõrgeid poliitilisi kohtumisi Vene poole esindajatega pika aja jooksul toimunud, on poliitiliste konsultatsioonide raames siiski kahepoolset agendat regulaarselt arutatud," ütles Mikser kolmapäeval ERR-ile.
"Ja loomulikult on oluline ka peatuda ka laiema rahvusvahelise elu küsimustel, sealhulgas ka Venemaa agressioonil Ukraina vastu, Venemaa laiemal tegevusel, mis ei ole kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega. Kindlasti Eesti lähtub täna ja ka tulevikus Euroopa Liidu niinimetatud viie punkti poliitikast Venemaa suhtes, mis muuhulgas näeb ette ka Venemaa-vastased piiravad meetmed nii kaua, kuni Venemaa ei ole heastanud seda kurja, mida on Ukraina-vastase agressiooni käigus korda saadetud," rääkis Mikser usutluses ERR-i ajakirjanikule Mall Mälbergile.
Euroopa Liidu välisministrite 2016. aasta augustis kokku lepitud viis punkti nõuavad Venemaalt suhete parandamise eeltingimusena Ukraina konflikti lahendamiseks sõlmitud Minski lepete järgimist. Lisaks kavatseb EL tugevdada suhteid Idapartnerluse riikide ja Kesk-Aasia maadega, tugevdada Euroopa Liidu vastupanuvõimet erinevatele riskidele nagu energiajulgeolek, hübriidohud või strateegiline kommunikatsioon. Samuti kavatseb EL arendada selektiivset suhtlust Venemaaga valdkondades, mis on olulised Euroopale ning viiendaks tugevdada inimestevahelisi suhteid ja toetada Vene kodanikuühiskonda.
Mikseri hinnangul on Kaljulaidi Moskva visiit põhjendatud ning see toimub kooskõlas välismnisteeriumiga. "Loomulikult president on küll iseseisev välispoliitilise suhtlemise subjekt, aga ta sooritab kõiki oma välispoliitilisi tegevusi kooskõlastult välisministeeriumiga. Eesti saatkonna taasavamine pärast massiivset renoveerimist on kahtlemata märgiline sündmus - tegemist on ühe meie suurima ja vanima välisesindusega, mis on asunud samades ruumides, samas asukohas algusest peale. Nii, et kahtlemata see sündmus võimaldab kõrgetasemelist poliitilist visiiti," rääkis Mikser.
"Mõistagi presidendi lähetamine ei saa toimuda välisministri ega välisministeeriumi poolt, aga meie välispoliitika on väga tihedalt omavahel koordineeritud, nii, et midagi üllatavat meie jaoks presidendi otsuses Moskvat külastada ei olnud," lisas lahkuva valitsuse välisminister.
Kommenteerides piirilepingu teemat märkis Mikser, et Eesti parlamendi kaks koosseisu on alustanud selle ratifitseerimist, kuid Venemaal ei ole omalt poolt ratifitseerimisprotsessi käivitanud. Kuna eelmise riigikogu koosseisuga langes piirileppe ratifitseerimine uuesti menetlusest välja, peab uus koalitsioon otsustama, kas ta annab selle uuesti menetlusse, ütles ilmselt opositsiooni jääva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Mikser.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Interfax - BNS
