Venemaa presidendi asjadevalitseja Vladimir Kožin, kelle büroo vastutab Moskva Punase väljaku ja Kremli säilitamise ja arendamise eest, ütles, et ta tahaks, et Lenini muumia maha maetaks ja mausoleum lammutataks.

"Kellelegi ei meeldi see kalmistu Moskva keskel. Ei taha tema [Putini] eest rääkida, kuid jah, ma arvan, et ta on minuga nõus," rääkis Kožin intervjuus Kanada ajalehele The Globe and Mail.

Lenini muumia äraviimisest Punaselt väljakult saaks Nõukogude Liidu varjust väljuda tahtva Venemaa jaoks kolossaalse tähtsusega akt, arvab artikli autor Mark MacKinnon. Ta nendib, et kuigi Nõukogude Liit lagunes 1991. aastal, on nostalgia endise impeeriumi järele suur, ja seda eriti vanema põlvkonna seas. Pealegi tegi riik Putini ajal mitu suurt sammu tagasi autoritaarsuse poole.

Kožini sõnul on peamine takistus Lenini mahamatmisele tema pooldajad kommunistlikus parteis. (Möödunud aastal käis mausoleumis 1,5 miljonit inimest, kellest valdav osa oli segu hallipäistest kommunistidest ja välisturistidest.)

"See otsus tuleb vastu võtta siis, kui kaks kolmandikku rahvast suhtub sellesse vaikselt ega tule tänavatele," ütles Kožin. Selline poliitiline kalkuleerimine tähendab ilmselt, et niipea seda otsust ei tehta, sest riigis on niigi toimunud hulgaliselt valitsusvastaseid meeleavaldusi, mida pole nähtud 1990. aastate algusest saadik.

Sellele vaatamata arvab Kožin, et Lenini mausoleumist äraviimine on võimalik juba Putini saabuva presidendi ametiaja jooksul. Sobiv moment leitakse poliitilistest ja demograafilistest kaalutlustest lähtudes ning see võib olla lähema kahe-kolme aasta sees. Siis täituks lõpuks Lenini soov saada maetud oma ema kõrvale Peterburis.

"Vanem põlvkond, kellele see paik on püha, lahkub meie seast kahjuks üsna kiiresti," ütles Kožin.

Putini eelkäija Boriss Jeltsin käis Lenini matmise idee välja 1999. aastal, öeldes, et "ei ole humaanne ega ka kristlik näidata avalikult kellegi surnukeha, kes suri juba kaua aega tagasi". Kommunistide pahameeletormi tõttu loobus ta aga sellest.

Küsitluste andmeil on nende venemaalaste osakaal, kes arvavad, et Lenin oli maailmaajaloo tähtsaim figuur, langenud 72-lt protsendilt 1990. aastal 34-le protsendile 2010. aastal.

Heikki Aasaru ERR

Märkmed: