«On olemas terve loetelu valitsus- ja valitsusvälistest organisatsioonidest, kelle monitooring viib järelduseni, et (Eesti ja Läti venekeelse elanikkonna) olukord ei vasta Euroopa standarditele,» ütles Jastržembski Moskvas ajakirjanikele.
«Meie kaasmaalaste olukord Lätis ja Eestis jääb üheks alaliseks teemaks meie suhetes ELiga,» lisas ta.
Jastržembski esitles pressikonverentsil brošüüri «Vähemusrahvuste õigustest Lätis ja Eestis», mille eesmärk on tema sõnul tõmmata tähelepanu isiksuse- ja inimõiguste karjuvatele rikkumistele.
«Kaks kolmandikku brošüüri mahust on eraldatud Lätile ja Eestile esitatavatele pretensioonidele,» selgitas ta.
«Siin ei ole mindagi isiklikku: raamat sisaldab vaid rahvusvaheliste organisatsioonide vaatenurka ega sisalda Venemaa etteheiteid,» lisas volinik.
Pressikonverentsil osalenud riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov süüdistas ELi topeltstandardite rakendamises.
Tema sõnul säilivad Euroopa institutsioonidel topeltstandardid Läti ja Eesti venekeelsete elanike õiguste suhtes.
Venemaa on jätkanud Eesti ja Läti süüdistamist rahvusvähemuste õiguste rikkumises ka pärast nende riikide võtmist Euroopa Liitu, kes on kehtestanud oma liikmesriikidele ranged demokraatia- ja inimõigusalased kriteeriumid ning on tunnistanud Eesti ja Läti nendele kriteeriumidele vastavaks.