Keskerakonna liige Yana Toom kirjutab Eesti Päevalehes: „Minu arvamus Venemaa protestidest võib mõjuda ebamugavana ja ma eeldan, et see on ebapopulaarne, kuid mis teha. Ma pole ei Navalnõi ega Putini poolt – ma olen nende inimeste poolt, keda Venemaa linnade tänavail pekstakse. Mulle ei meeldi, kui võim peksab inimesi. Pole tähtis, millest täpselt jutt käib – olgu BLM protestidest USA-s, „kollastest vestidest” Prantsusmaal, „pronksiöödest” Eestis. Täna ei meeldi mulle täpselt seesama, mis ei meeldinud 2020., 2018. ja 2007. aastal.“
„Just seepärast mõjuvad mulle jahmatamapanevalt inimesed – eriti Eesti poliitikud -, kes mõistavad hukka Putinit, kuid toetasid ja toetavad Ansipit selle eest, kui otsustavalt ta surus maha „aprillirahutused”. Siin saab rääkida üksnes moraalsest õigusest – niisiis rääkigemgi sellest. Kas niisugustel inimestel on moraalset õigust kõnelda midagi protestide mahasurumisest Venemaal?“
Yana Toomi sugused ei mõista kunagi, et 2007. aastal oli Eestis tegu Kremli-meelse okupatsioonitaustaga “viienda kolonni” mässuga rahvusriigi seadusliku valitsuse vastu, samas kui Venemaa toimub võitlus autoritarismi ja demokraatiameelsete jõudude vahel.
https://uueduudised.ee/uudis/e...