Eesti ärkamisaegse suurkuju, kirjaniku, rahvaluulekoguja ja arsti Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (26.12.1803—25.08.1882) juubeliaasta on Eestis kuulutatud Kreutzwaldi aastaks ning üle kogu riigi on toimunud käesoleva aasta jooksul rohkesti temaatilisi kultuurisündmusi. Oleme nendest jõudumööda ka oma lugejaid teavitanud. 26. detsembri lähenemisega on Kreutzwaldile pühendatud aasta jõudmas oma kulminatsiooni.
Ärge unustage, mida Kreutzwald on teinud!
1956.a. ütles Kohila Keskkooli eesti keele õpetaja Ester Laos V klassi õpilastele: „Lapsed, teil võib paljugi meelest minna sellest, mida kirjanduse tundides kuulete, aga ärge kunagi unustage seda, mida Friedrich Reinhold Kreutzwald oma rahva heaks on teinud!“ Nii me süüvisimegi hoolega rahvuseeposesse „Kalevipoeg“ ja pühendasime suure hulga tunde Lauluisa eluloo, tema laiahaardelise loomingu ja tegevusega tutvumisele. Ma ei tea, kas okupatsiooniaegne õppeprogramm seda nii suures ulatuses üldse ette nägi või võimaldas. Arvan, et meie rahvuslikult meelestatud õpetaja eiras seda ehk omal riisikol. Õp. Laos oskas meie, 11—12-aastaste hingedesse istutada huvi ja isegi aukartust Kreutzwaldi vastu, mis on püsima jäänud siiani. Oleme talle selle eest veel tagantjärele tänulikud. Õppeaasta lõpus käisime Võrus Kreutzwaldi muuseumis ja imetlesime tema vanaaegset, ent ometi nii nooblit elamist, mööblit ja muid esemeid. Uudistasime vitriinidesse pandud kirjanduslikke haruldusi ja kuulasime muuseumijuhataja selgitusi. Mäletan sedagi, kui meeldivalt üllatunud oli ta meie teadmiste tasemest.
Suur huvi ja tähelepanu valitseb Eestis ka aastal 2003 Viru Lauliku vastu. Sellest annab tunnistust Kreutzwaldile pühendatud ürituste paljusus, mille loetleminegi on siinkohal võimatu.
Lauluisale pööratakse kõikjal tähelepanu
Kultuuriministeeriumi kodulehelt (http://kreutzwald.kul.ee) leiab mitmekülgset infot Kreutzwaldi ja tema loomingu ja ürituste kohta ning uudiseid.
Paar uudist paelusid eriti tähelepanu. Nii kujutasin endale ette, kuidas Papa Kreutzwaldi Õueteatri näitlejad Jaan Ossis ja Silvi Jansons lugesid Kreutzwaldi majamuuseumis Võnnu koolilastele ette Kreutzwaldi ja Koidula kirju. See oli teine samalaadne üritus, esimene toimus oktoobris, siis kanti ette kirjavahetuse esimene osa: arutelu uue ja vana kirjaviisi kohta (juba siis!); kuulati ka mõtteid Kreutzwaldi ja Koidula loomingust. Novembrikuises ettekandes olid tähelepanu all kahe eesti kirjanduse suurkuju isiklikud suhted. Oi, kuidas tahtnuks seda kõike koos lastega kuulata! Papa Kreutzwaldi Õueteatril on ka laste näitering, kus osalevad algkooliõpilased.
Aga juubeliüritused ei piirdu üksnes Viru- ja Võrumaaga. Viru laulikule pööratakse tähelepanu mujalgi. Näiteks Hiiumaal, Emmastes, kus on otsustatud tähistada Lauluisa juubelit paljude üritustega.
„See mees on ammu surnud, mis ta sünnipäevast tähistada. Kes teda enam mäletab?” arvas üks Emmaste koolipoiss. See mõtteavaldus sundis asjaosalisi sirvima I-IX klassi emakeeleõpikuid, leidmaks sealt Kreutzwaldiga seonduvat. „Lapsesuu ei valetanud, kui ta ütles: kes teda enam mäletab. Kogutud saak oli väga kesine,“ kirjutab ajaleht Hiidlane.
Nii võtsidki sealsed emakeeleõpetajad ette suure töö – tähistada koolis väärikalt Viru Lauliku 200. sünniaastat, et viia Fr. R. Kreutzwaldi nimi iga lapseni. Korraldati Kreutzwaldi-teemalisi viktoriine, kuulati tema muinasjutte jpm. Pidulik aktus toimub koolis 8. detsembril.
Kreutzwaldi looming — armas lugemisvara
Anna Haava meenutas kirjaniku 150. sünnipäeval kirjutises „Kuidas loeti Kalevipoega”:
„Veel praegugi mäletan pikki sügisõhtuid kodutalus. Mäletan, et just parajasti oli saanud valmis uus korstnaga ahi – nüüd ei tulnud enam suitsu tuppa. Mina jooksin kilgates mööda uut laudpõrandat, ema küpsetas tatrapliine. Siis tuli isa koju. Ta tõi kaasa ühe raamatu. See oli „Kalevipoeg”. Nagu meil oli kombeks, istus isa küdeva ahju ette ja hakkas lugema. Kõik jäid teda kuulama.
Mulle jätsid lood Kalevite suurtest tegudest sügava tunde... Nii tuli „Kalevipoeg” minu ellu. Hiljem õppisin ise lugema ja siis said Kreutzwaldi tööd mulle armsaks lugemisvaraks.“ (See lugu ilmus omaaegses ajalehes Rahva Hääl 26. detsembril 1953, niisiis Kreutzwaldi 150. sünniaastapäeval).
Kui paljudele tänastest lastest on „Kalevipoja“ värsid või muud Kreutzwaldi tööd armsaks lugemisvaraks? Me tsiteerime või deklameerime paatoslikult nendest sobivaid katkendeid ehk pidulike sündmuste korral, aga kui paljudel on meeles „Kalevipoja“ sisu? Sellele tasuks mõelda eriti nüüd, Lauluisa 200. sünniaastapäeva eel.
•••
Allpool veel mõnedest eelseisvatest üritustest:
• 5. detsembril esitlevad kirjastus SE&JS ja Eesti Kunstimuuseum Rüütelkonna saalis Toompeal rahvuseepose „Kalevipoeg” uut, 18. köidet. Esitluse ajaks on Kunstimuuseumis välja pandud erinäitus „Kristjan Raud ja tema Kalevipoeg”, kus saab näha muuseumi kogudes olevaid Raua originaaltöid, mis on publitseeritud seekordses väljaandes.
• 4. detsembril ilmub Eesti Postilt margiplokk Fr. R. Kreutzwaldi 200.sünniaastapäeva puhul.
• 17. detsembril toimub Tallinna Tehnikaülikoolis Fr. R. Kreutzwaldi 200. sünniaastapäevale pühendatud seminar geoloogiast ja mäendusest. Jah, Lauluisal oli midagi isegi nende alade kohta tähelepanuväärset öelda!
• 1. detsembril toimub Rakvere Keskraamatukogus Kreutzwaldi aasta konverents.
• 28. novembril toimub Eesti Teaduste Akadeemia majas Fr. R. Kreutzwaldi 200. sünniaastapäevale pühendatud pidulik koosolek, kus kuulatakse ettekandeid ja vaadatakse katkendit tema näidendist „Tuletorn”.
• 22. novembril toimub Tallinnas, Nõmme kultuurikeskuses Johannes Aaviku Seltsi temaatiline koosolek „Kreutzwaldi ja Leino aasta“.
• Valgas on 29. novembrist kuni 20. detsembrini avatud raamatunäitus „Lauluisa ja tema ennemuistsed jutud”.
Kreutzwaldi aasta jõudmas kulminatsiooni
Kultuur
TRENDING
