Nii Iraak kui Venetsueela on väga olulised naftatootjad ning sealsed kriisid ei saa jätta naftahinda mõjutamata. USA luure andmeil võib Iraagi president Saddam Hussein rünnaku korral kasutada põletatud maa taktikat, mis Iraagi kontekstis tähendab eelkõige naftaväljade süütamist.
Washington kinnitas pühapäeval, et sõja korral rakendatakse Iraagi naftaleiukohtade kaitseks eriabinõusid. Kartused, et Iraagi naftatööstus sõjas tõsiselt kahjustada saab on juba pool aastat USA aktsiaturge mõjutanud. Iraagi kriis ei ähvarda aga ainult Iraagi naftatööstust. Maailma üks suurimaid naftatootjaid Saudi Araabia on USA kaitseministeeriumi teatel lubanud kasutada Iraagi vastaseks löögiks oma lennuväebaase, mis võib tähendada ka saudide sõttakiskumist.
Ühendriikide välisminister Colin Powell kinnitas, et Washington pole veel otsustanud, kas anda Iraagile sõjaline löök, kuid rakendab meetmeid, et selleks vajaduse korral valmis olla. USA koondab Pärsia lahe piirkonda vägesid ja mitmete vaatlejate arvates võib rünnak alata järgmise aasta algul.
Nüüd on aga Iraagi kriisile lisandunud sisepoliitiline kriis Venetsueelas, mis võib mõjutada naftahinda olulisemaltki, sest selle riigi naftaeksport – umbes 2,5 miljonit barrelit päevas – ületab Iraagi oma pea kaks korda.
Venetsueelas möllavad juba ligi kuu aega president Hugo Chavezi vastased rahutused ning üldstreigi tulemusena on naftaeksport langenud 20%-le tavalisest tasemest. Kui maailma viies naftaeksportija Venetsueela tootis novembris keskmiselt kolm miljonit barrelit toornaftat päevas, siis praegu pumbatakse maapõuest välja vaid 200 000 barrelit.
Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon OPEC, mis kontrollib kaht kolmandikku kogu maailma toornafta ekspordist, on lubanud korvata Venetsueela kriisist tingitud naftaekspordi vähenemise. Kuveidi naftaministri sõnul võib OPEC olukorra arutamiseks kokku kutsuda erakorralise nõupidamise, kui toornafta hind püsib praegusel kõrgtasemel.
Koos naftahinna tõusuga on langusse läinud USA dollar, seda ühelt poolt Washingtoni otsese seotuse pärast nii Iraagi kui Põhja-Korea kriisiga, teisalt aga Ühendriikide enda eelarve suure defitsiidi tõttu.
USA-s võetakse Iraagi sõjaga kaasneda võivaid ohte tõsiselt. Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse raport hoiatab, et kui Iraak peaks näiteks kasutama massihävitusrelva Iisraeli vastu, võib naftahind hüpata praeguselt 32,7-lt dollarilt järgmise aasta algul koguni 80-le dollarile barreli eest.
See võib teadlaste hinnangul kaasa tuua drastilisi meetmeid energia kokkuhoiuks. Bensiini müügile ja elektrienergia kasutusele võidakse kehtestada ranged piirangud ning autod võivad sõita vaid vastavalt registeerimisnumbrile
neile ettenähtud päevadel.
Teisalt, kui sõda ei peaks tulema, võib nafta hind langeda praegusega võrreldes koguni poole võrra.
Mart Linnart, Raadio Vaba Euroopa