Krimmi tatarlased teatasid küüditamispäeval oma otsusest saavutada Ukraina-Vene nn Harkivi leppe tühistamine, mille kohaselt Vene Musta mere laevastik jääb Sevastoopolisse kuni aastani 2042.
Infoagentuur RIA Novosti teatel tegi laevastiku-vastase avalduse Krimmi-Tatari Rahva Medžlise (nõukogu) juht Mustafa Džemiljev.
„Kõik meie terve mõistusega kaasmaalased ja loomulikult ka tatarlase medžlis hakkavad koos poliitiliste jõududega võitlema Ukraina jaoks alandava ja häbiväärse lepingu denonsseerimise eest," lubas Džemilijev.
Tema sõnul käitus Vene laevastikul Krimmi jääda lubanud Ukraina juhtkond tatarlaste „rahvusliku territooriumiga" kui „oma põlisvaldusega". Agentuur märgib, et Džemilijev tegi selle avalduse 18. mail, mil tähistati tatarlaste Krimmist Kesk-Aasiasse massilise küüditamise 66. aastapäeva.
Krimmi tatarlane
Krimmi tatarlane küüditamispäeval leinamas
Presidendid Viktor Janukovitš ja Dmitri Medvedev allkirjastasid Harkivis 21. aprillil lepingu, mis lubab Venemaa Musta mere laevastikul jääda veel 25+5 aastaks Krimmi. Vastavalt lepingule jääb laevastik Ukrainasse vähemalt aastani 2042 ja saab vajadusel seda veel viie aasta võrra pikendada.
Alates maist 2017 hakatakse Kiievile maksma renti suuruses 100 miljonit dollarit. Lisaks annab Venemaa gaasisoodustusi.
Ukraina opositsioon kuulutas, et see lepe on vastuolus riigi rahvuslike huvidega ja lubas saavutada selle tühistamise. Juba on peetud ka mitmeid massimiitinguid.