No teate, elu pole nii all ja üksluine ühti, vahel saab ikke kohe naerda kah. Mina sain küll terve vatsatäie, kui Ärman jälle meil käis oma muresid arutamas ja tuulutamas. Vata tema kaudu saan mina kah teada, mida eesti rahvas siin linna peal teeb ja toimetab. Poiss kõneleb nii asjalikult, et kui oolega kuulad, siis oleks nigu ise käind ja kõike oma silmaga näind.

Seal Tartu Kolletsis tehasse igasugu kulduurilist tööd. Tihtipeale peetasse loenguid ja Ärmanile meeldib käia neid kuulamas. Seal käib igat sorti tiadusemehi kõnelemas ja muid tarku inimesi kah. Neid on ikke kohalikke ja muist tuleb Eestimaalt. Kuulatasse nende jutt ära, võetasse sõna ja avaldatasse arvamisi, vahel vaieldasse kah. Kui keski enam midagi ei arva vai arvamisi liiga palju tuleb, siis minnasse kõrvaltuppa, rüübatasse tassike kohvi, ammustatasse kringelt kõrvale ja arutatasse asju edesi.

Ilda aegu pandi ühe kuntsvotukrahvi näitus ülesse ja siis tuli ulk inimesi kokku. Sõbrad ja tuttavad kiitsid kadund kuntsnikku, pärast vahtisid tema tehtud piltisi, jõid kohvi, sõid kringelt ja mõni võttis lonksu veini kah. Ma küsisin Ärmanilt, et kuda pildid olid, aga poiss ei old kõnelemise tujus, andis mulle oopis lehe ardikkeli lugeda. No seal oli kõik ilusti ära seletatud, et kaks kuntsitegelast Eestimaalt olid veel ühe uue imeviguri kaudu seda kõike pealt kaenud ja paar sõna kah üteld. See vigur pidada skaip olema. Ei mina akand küsima, kuda see töötab, minu pea nisukesi asju ei jaga.
Aga siis Ärman näitas mulle veel midagi ja see oligi tema tusatuju õige põhjus. Keski oli Eestimaalt hinterneti kaudu pahandand, et tule Issand appi, muutkui vein, kohv ja kringel! Et kas eestlus sellest koosnebki? Poiss oli turris, et kas see kurjustaja siis tõesti muud ei lugendki kui viimast parakrahvi, kus kringelt oli nimetatud.

Mulle tegi see asi kangeste nalja. Tuletasin poisile meelde, et kõik ei loe nii nigu meie. Meie loeme kuralt hääle, aga muist rahvaid loeb häält kurale. Paistab, et nüid on veel üks tõug tekkind, kes ei loe ülevalt alla, vaid alt ülesse. Keski nägi kohvi ja kringelt ja enam edesi ei lugend, ütles kohe, et ei uvita.

Ma lohutasin Ärmanit veel ja õpetasin, kuda edespidi asju ajada. Et eestlus koosneb ikke nendest samadest asjadest, mida seni Tartu Kolletsis ja mujal tehtud on. Tass kohvi ja tükike kringelt sinna otsa ei äävita veel eestlust ära. Aga kui tal seitungi juures tuttavaid on, soovitagu lehte panna, et kohvi ja kringli asemel anti aganaleiba ja aput silku. Siis ei saa keski kadedaks ega lähe Issandat appi kutsuma. Issand nii tühja asja pärast välja tulema ei akkagi.

Märkmed: