Kannel on inspireerinud luuletajaid ja heliloojaid. Pole ime, et kandlest on kõnelnud nii rahva- kui koorilaulud. Seejuures ei ole aga meie armas kannel olnud võimeline välja mängima uuemat ega mitte alati ka traditsioonilist heliloomingut. Diatooniline pill ei suuda vastata heliloojate inspiratsioonile.
Kõige nukram näide selles osas on sada aastat tagasi loodud viis „Kannel”. Eesti helilooja Aleksander Eduard Thomsoni (1845–1917) rahvalaulu alusel kirjutatud üks kõige ilusam eestikeelne laul, mis algas sõnadega „Kannel armas, kannel kallis”, läks diatoonilisest helilaadist kaugemale. Senini oleme seda laulu Kanadas kuulnud vaid klaverisaatel või koori seades.
Ent olukord on viimaste aastakümnetega muutunud. Tänu eesti kandlemeistrite leidlikkusele ja mängijate visadusele astub meie ette nüüd pill, millel on võimalik ära mängida kõik lood, ka Thomsoni „Kannel”.
Võimalus kuulata Kanadas kromaatilist eesti kontsertkannelt avaneb meile peatselt, kui siia saabub kromaatilise kandle mängija ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud Kristi Mühling, sihvakas noor neiu, kelle heledad pikad juuksed on ise nagu kandlekeeled. Tema kandleõhtu toimub reedel, 22. septembril Tartu College'i saalis.
Kava algab tõenäoliselt Johann Sebastian Bachi loominguga, millele järgnevad peamiselt eesti heliloojate palad. Meil on võimalus kuulata hiljuti Torontot külastanud Helena Tulve ja veelgi nooremate eesti heliloojate muusikat, kes on kirjutanud lugusid kromaatilisele kontsertkandlele. Suurem osa kavast koosneb aga traditsioonilisest muusikast, tutvume taas Elleri ja Tobiase loominguga; samuti rahvamuusikaga, sh Veljo Tormise poolt seatud regilauluga.
Meie 90-aastaseks saanud juubilar ja koorilaulu isa Roman Toi on läkitanud Kristile ka oma palad „Pastoraal” ja „Mõtisklusi”, mis tulevad kontserdil ettekandele.
Kristi Mühling on Eesti juhtiv professionaalne kandlemängija. Ta on esinenud Eestis, Soomes, Taanis, Saksamaal, Ameerika Ühendriikides, osalenud nüüdismuusika festivalidel NYYD 1997, 1999 ja 2003, Eesti Muusika Päevadel jpt festivalidel — seal, kus on tulipunktis nüüdismuusika. Tema kandlekunstniku tee algas Els Roode juhendamisel Eestis ja jätkus Soomes Sibeliuse Akadeemias, kus ta saavutas kandle erialal Ritva Koistineni juhendamisel magistrikraadi.
Kuigi tal veel puudub oma CD, on teda mitmel plaadil kuulda, mh Helena Tulve laserplaadil „Sula” ja mõnel teiselgi armsakõlalisel rahvamuusika plaadil.
Kristi saavutas esimese koha rahvusvahelisel Baltimaade ja Soome kandlemängijate konkursil Vilniuses a. 2000.
Kromaatiline eesti kontsertkannel on viimase poolsajandi vältel püüdnud leida endale kohta. Meistermängijaid on vähe, kuna vastav eelharidus on pikk ja põhjalik. Julgustava pildi kromaatilise kandle tuleviku suhtes avab aga noorte heliloojate huvi ja neli aastat tagasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias käivitatud kromaatilise kandle programm, mille õppekava juhatab Kristi Mühling. Nii laieneb veelgi huvi pilli vastu, millest võib kuulda eestipärast akustilist helivärvi.
Demonstreerimaks kromaatilist kannelt saatepillina, kutsub Kristi kuulasjaskonna ette esinejaid siinsete eestlaste hulgast. Kaili Maimets esitab flöödil Elleri ja Bachi loomingut ning soololaule kuuleme sopran Liina Purje-Lepikult ja bass-bariton Andres Raudsepalt. Kavas on ka Roman Toi seatud „Kanneldaja” ühine esitus.
Ajaloolise selgitusena leiab külastaja kontserdisaalis kandle arengut valgustava väljapaneku erinevatest arhailistest kanneldest, rahvakandleist ja viimasest arenenud kromaatilisest eestlaste pillist. Pakutakse ka kringlit ja kohvi tänu lahkele Tartu College'i kultuuriprogrammile.
Tahaksime tõepoolest esmakordselt kuulda Thomsoni „Kannel armas, kannel kallis” esitust nii kandlelt kui ka lauluna kandle saatel. Tulge siis reedel, 22. septembril kohale!
