Kandideerisid eelmisel suvel Broadway'l asuvasse Ameerika Muusikali- ja Draamaakadeemiasse ning osutusid õnnelikuks sissesaajaks. Tänavu alustasidki oma õpinguid selles kuulsas koolis, kus on õppinud ka tuntud Eesti lauljatar Hanna-Liina Võsa, keda ka paljud torontolased tunnevad ja hea sõnaga meenutavad. Palun pajata pisut oma õpingutest — võtad vist paljusid erinevaid õppeaineid?
Jah, õppeprogramm on värvikas ning põnev. Sellel semestril saame järgnevaid aineid: muusikaliteatri-, näitlemis-, hääleseade-, hääle- ja kõnetunnid, solfedzho, muusikalishow'de vaatamise tund ning balletti-, jazz-, step-, ja muusikaliteatri tantsutunnid.
Lisaks eelpoolmainitud kohustuslikele ainetele on õpilastel võimalik ka osa võtta hääle-, kõne-, aktsendi- ning tantsu- lisatundidest, mida teen ka alati rõõmuga.
Koolikord on range ning distsiplineerib õpilasi väga, nt. ei tohi õpilased tundi hilineda ning kui noor artist hilineb kasvõi üks minut, siis on uks suletud ning tund jääb saamata ja kui puududa juba rohkem kui kahest tunnist, siis on tõenäoliseks tulemuseks ”F”, mis tähendab läbikukkumist.
Koolipäevad on põnevad ja pingelised, täis uusi elamusi ning kogemusi. Naudin koolis käimist väga!
Oled öelnud, et tahad saada muusikalilauljaks — millised on Sinu senised lavakogemused?
Üks minu elu kauneimaid esinemisi oli 2001.a., kui astusin Pärnu Linnaorkestri ette Maria rollis R. Rodgersi/O. Hammersteini muusikali “Helisev muusika” kontsertettekandel. Teine kustumatu mälestus seostub möödunud aasta jõuludega, kui vahetult enne NY tulemist astusin üles solistina heategevuskontserdil “Hoia mul käest,” kuhu sain ise laulud valida, mis minu jaoks orkestreeriti.
2001.a. laulsin Maria osa (peaosa) Pärnus lavastatud ülelinnalise noortemuusikali “West Side Story” raames, mis oli tõeline kogemus, kuna üheaegselt tuli nii laulda, näidelda kui ka tantsida.
Olen samuti andnud ka isiklikke jazzkontserte, laulnud aastaid jazzbändis ning ka paljudes erinevates koorides, olnud hääleseadja Pärnu Eliisabeti kiriku tütarlastekooris Elise, võtnud osa mitmetest erinevatest festivalidest, konkurssidest, meistrikursustest jne.
Kujutame ette, et mõne aasta pärast oled ka siin mandril tuntust kogunud ja Sulle tehakse mitmeid ahvatlevaid tööpakkumisi. Kas soovid siiski oma tuleviku Eestiga siduda?
Sellele küsimusele on väga raske vastata, sest kes meist ikka oskab tulevikku ette ennustada?! Olen avatud erinevatele võimalustele ning kogemustele ja loomulikult mulle meediks laulda nii siin kui ka Eestis…
Kes on Sinu lemmikud ja eeskujud muusikamaailmas?
Pean väga lugu professionaalsetest muusikutest, kelle erilisus ei seisne üksnes nende loomingulistes võimetes, vaid ka erudeerituses ning suhtumises ellu, nt. Barbra Streisand.
Räägi palun natuke oma tagapõhjast — millal alustasid laulmist ja kuidas langetasid oma erialavaliku?
Tõenäoliselt hakkasin laulma siis, kui käimagi ning otsuse muusikalilaulmise õppimise kasuks võtsin vastu alles möödunud aastal.
Nimelt kuu aega enne siiatulekut lõpetasin Tartu Ülikooli Õigusinstituudi ning omandasin bakalaureusekraadi õigusteaduses. Seega olen jurist.
Kahtlemata tekitab selline elukutse muutus paljudes küsimuse — miks?
Olen alati tahtnud õppida muusikalilaulmist, kuid kuna Eestis sellele muusikazhanrile spetsialiseeruv akadeemia puudub, siis tundus mulle keskkooli lõpetades õige otsus minna õigusteadust õppima, mille vastu olen alati huvi tundnud.
Juuraõpingute ajal võtsin osa paljudest erinevatest muusikaprojektidest, mis avaldasid mulle sügavat mõju ja siis otsustasingi, et kui ma ikka veel peale juuraõpinguid tahan minna õppima muusikalilaulmist, siis teen seda. Ja nii läkski — valisin välja kooli, kandideerisin (see on ka ainuke muusikalikool, kuhu kandideerisin), sain sisse, leidsin sponsorid ja tegin teoks oma unistuse!
Oled pärit Pärnust, alles 22 aastat vana ja nüüd ihuüksinda suures maailmalinnas New Yorgis. Kuidas seesugune muutus on Sulle mõjunud ning missugused tunded võtavad võimust — kas esialgu koduigatsus või suur vaimustus olla maailma kultuuri ühes tsentrumis?
Olen oma elus väga palju reisinud, kuid võin julgelt öelda, et see on esimene riik, kus tunnen end justkui kodus. Samas ei saa ma ka eitada igatsust oma pere ja sõprade järele — eks kodu on ikka seal, kus süda ja süda on seal, kus on minu pere.
Tulin siia tõesti ihuüksi, teadmata, mis mind ees ootab, kuid nüüdseks olen leidnud palju sõpru nii eestlaste kui ka ameeriklaste seas.
Kas kunagi on ka Toronto eestlaskonnal võimalus Sinu häält kuulda?
Jah, loodan suvel tulla Torontosse, et esineda mõnel tuluõhtul.
Nimelt on mul vaja koguda raha oma õppemaksu tasumiseks, et saaksin koolis edasi õppida.
Õppemaks on suur ja mul on järgmise semestri õppemaksust koos vaid üheteistkümnendik vajaminevast summast, mille andsid mulle mu enda sugulased.
Olen siiamaani kõik asjad alates kooli väljavalimisest, materjalide koostamisest, sponsorite leidmisest jne. ise korraldanud, kuid nüüd ma enam ei oska ega tea, kust leida esimeseks maiks järgnev summa ning oleks kurb, kui mul jääksid õpingud pooleli rahalistel põhjustel.
On huvitav tõdeda, et vaatamata asjaolule, et saatsin Eestis laiali ligikaudu 100 sponsorluskirja, on praktiliselt kõik minu sponsorid hoopis Ameerikas olevad eestlased. Siinkohal tahan väga tänada oma toetajaid ja härra Elmar Tampõldu tarkade ning innustavate õpetussõnade ja nõuannete eest!
Kui keegi soovib mind aidata, siis minu e-mail on
P.S. Kes soovivad Kristit aidata Kanadast, võivad lihtsustamise mõttes võtta kontakti hr. Elmar Tampõlluga tel. 416-484-0406.
