Ühe küberrünnaku Eesti veebilehekülgede vastu korraldas enda väitel liikumise Naši komissar Konstantin Goloskokov, kes sai pronkssõduri teisaldamisest teada Tiraspolis viibides.
„Kõik arvasid, et mälestusmärk seisab seal vähemalt 9. maini, aga pärast seda olime šokis ning otsustasime protestida. Rünnakut Eesti valitsuse veebilehekülgede vastu pidasime adekvaatseks sammuks,” räägib Goloskokov ajalehele Kommersant.
Ettevalmistuseks kulus kaks päeva. Ööl vastu 1. maid ründas Goloskokov koos kolme kaasmõtlejaga kaitseministeeriumi, siseministeeriumi ja presidendi veebilehekülgesid. Rünnati ka ametlikku Eesti internetilehekülge www.riik.ee. Viimane sai enim kannatada, olles „maas” kaks ööpäeva, sellal kui teised said jalule mõne tunniga.
Goloskokov on seni ainus, kes on avalikult tunnistanud Eesti vastu tehtud “partisanirünnakut”. Karistust ta ei karda. Rünnak ei ole tema meelest kriminaalse iseloomuga, kuna ta pani selle toime toime Moldova separaatses nn Dnestri-äärses vabariigis. Ta olevat pöördunud kohalikesse õiguskaitseorganitesse, kust talle vastati, et häkkerite tegevus sealsel territooriumil ei ole seadusega karistatav. Ajalehe Kommersant väitel aga noormehele valetati, sest ka Dnestri äärses piirkonnas on küberkurjategijatele ette nähtud samasugused sanktsioonid kui Venemaal. See võib endaga tuua kuni nelja-aastase vanglakaristuse internetilehekülgedele sissemurdmise eest ning kuni seitsmeaastase vangistuse viiruste levitamise eest.
Iseasi on tegeliku vastutusele võtmise keerukus. Kuna Eesti ei tunnista Dnestri äärset vabariiki, siis ei saa ta ka paluda selle võime teha juurdluseks koostööd. Nii et kui NATO spetsialistid leiavad ka Naši jäljed, ei vii see protsessuaalses mõttes kuhugi.
Goloskokov räägib, et ei tea teiste rünnakute korraldajatest midagi. Ta tegutses isiklikul initsiatiivil ning ei kooskõlastanud oma tegevust kellegagi.
Oma ülestunnistusega välistas noormees aga enda pääsu EL-i ning USA –sse.
Vaidluses selle üle, kes siis ikkagi Eesti e-riiki ründas vahetavad Kreml ja Toompea vastuolulisi väiteid.
Tuntud vene häkkeri Sp0Raw arvates on eestlaste süüdistused Kremli suunas „tühjad sõnad, mida ei ole tehniliselt tõestatud”.
“Kas te suudate endale ette kujutada, et FSB agendid viiakse arvutiklassi ning nad hakkavad sealt vaeseid eestlasi pommitama?” küsib Sp0Raw.
IP-aadressid, mida Tallinn suudab tuvastada on peaaegu kasutu informatsioon, vähemalt seni, kuni ei leita juurdepääsu vene teenusepakkujate andmetele. Aga isegi kui eestlased tõestavad, et veebilehekülgi ründasid Kremli ametnikud, ei tähenda see midagi.
Rünnakut teostavate zombi-arvutite ja neid juhtiva serveri vahele jääb reeglina veel mitu vahendavat serverit ning oskuslikult tegutsevat ründajat on võimatu jälitada.
Goloskokov kasutas enda korraldatud rünnakuks Ungaris, Saksamaal ja Lõuna-Koreas asuvaid nakatatud arvuteid.
Sp0Raw ei usu, et riik asjaga seotud ei ole. Tema arvates tegutsesid kõige efektiivsemate rünnakute organiseerijad kõrgemalt poolt tulnud juhiste järgi.