Kohtumine Eesti Välisministeeriumi ja Kodakondsuse ja Immigratsiooniameti töötajatega
Eesti Vabariigi Ottawa Suursaatkonna ja siinse Aupeakonsulaadi korraldusel toimus 10. detsembril Toronto Eesti Majas huvitav ja kasulik kohtumine Eesti Välisministeeriumi Konsulaarosakonna peadirektori Jaanus Kirikmäe, Lääne-, Lõuna-Euroopa ja Põhja-Ameerika büroo direktori Katrin Kanariku, poliitikaosakonna teise sekretäri Kadri Kadakase ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) peadirektori Mari Pedakuga. Kohtumisel osales Ottawa Suursaatkonna asjur Argo Küünemäe ja mitmed siinsete eesti organisatsioonide juhid.
Vastastikuse tutvustamise järel õdusas kohvikumiljöös kulgenud laudkonnavestlust juhatas EV aupeakonsul Laas Leivat. Oleks lootusetu ettevõtmine edastada ajalehe kaudu kõike kuuldut, sest paaritunnine kokkusaamine kujunes ülimalt sisutihedaks ja faktiderohkeks. Külalisi „pommitati” paljude küsimustega ja jutuajamine tegi tihtipeale ootamatuid käänakuid. Sestap püüan anda siinkohal vaid ülevaatliku kokkuvõtte kuuldust.
Muljeid Ottawast
Esmalt rääkisid külalised hr. Leivati ettepanekul oma kohtumistest kolleegide ja ametiisikutega Ottawas, Kanada välisministeeriumis ja Immigratsiooniametis. Hr. Kirikmäe sõnul oli seal juttu kahepoolsest suhetest ja immigratsioonist, eeskätt vastastikusest võimalikust viisavabadusest. Eestil kui Euroopa Liidu (EL) liikmesriigil peaks nagu olema kvaliteedimärk küljes; teisalt kuuluvad Eesti ja Kanada mõlemad NATO-sse, mis samuti eeldab vastastikust usaldust.
On tõesti absurdne, et kuigi Kanada kodanik pääseb Eestisse nüüd ilma viisata, peab Eesti kodanik Kanada külastuseks endiselt viisa nõutama. Sageli tuleb selleks isegi sõita 900 km kaugusele Varssavisse, kus viisade vormistamine toimub. Kanada välisministeerium ilmutas vastastikuse viisavabaduse küsimuses mõõdukalt positiivset ja soosivat suhtumist.
Ottawas külastati ka EL-i Komisjoni esindajat, kes oli Eesti soovidega kursis ja lubas seda teemat jätkuvalt „laual hoida”.
Katrin Kanarik rääkis Kanada välisministeeriumis toimunud poliitikaosakonna erinevates büroodes toimunud vestlustest, kus õnnestus vahetada vastastikku huvipakkuvat infot ja kus samuti toetatakse Eesti püüdlusi viisavabaduse osas.
Erineval lainel
Kanada Immigratsiooniministeeriumis suhtuti aga eestlaste soovidesse reserveeritult, paiguti näis, et ei olda Eesti olukorraga ka piisavalt kursis. Väär oli ettekujutus muulaste olukorrast; arvati, et tegemist on viimastel aastatel Eestisse valgunud võõra rahvamassiga.
Julgustavalt mõjus M. Pedaku kinnitus, et idapiiri valve on Eestis väga hästi paigas, kuna see on ju Euroopa Liidu idapiir, aga veelgi enam on tegemis Eesti ellujäämise küsimusega. Viimase kahe aasta jooksul on kõigest ühel korral üritatud seda piiri ebaseaduslikult ületada ja vaid seitsmel korral valedokumentidega! Poliitiliste pagulaste ja illegaalsete immigrantide probleem on Eestis olematu.
M. Pedaku sõnul on Eesti ja Kanada immigratsiooniteenistuste suundumused erinevad; ei olda lihtsalt samal lainel. Kui Kanadasse saabub igal aastal massiliselt immigrante, siis Eestis on vaid tühisel arvul uustulnukaid; nende integreerimine pole eesmärgiks omaette. Pingutatakse hoopis selle nimel, et 20 aastat ja kauem Eestis elanud muulased, kes pole ära õppinud eesti keelt ega siiani veel otsustanud Eesti kodakondsuse kasuks, lõimuksid ühiskonda. See protsess jääb Läänele arusaamatuks. M. Pedak rõhutas, et oma põhiolemuselt on Eesti ikkagi ühe rahva ja kultuuriga riik, millega erinebki oluliselt multikultuursest Kanadast. Siiski lubati Kanada Immigrtasiooni- ja Kodakondsusministeeriumis olukorda kaaluda ja „langetada õige otsus õigel ajal“. Loodetavasti tuleb see otsus võimalikult kiiresti (aprill 2005), ütles hr. Kirikmäe. Vastastikust viisavabadust taotlevaid riike monitooritakse hoolega.
Kui Kanada välisministeeriumi ametnikud on mitmeid kordi Eestit külastanud, siis siinse immigratsiooniministeeriumi töötajad pole seal käinud, millega on ilmselt seletatav ka mõningane võõritimõistmine.
Mida Kanada eesti ühiskond saaks olukorra normaliseerimiseks teha?
Eesti Maja kohtumisel tõstatus küsimus, millist abi Eesti ootab siinsetelt eestlastelt ja organisatsioonidelt olukorra normaliseerimiseks.
EKN-u esimees Avo Kittask leidis, et tema juhitav organisatsioon saaks ehk kaasabi osutada ja rääkis Ottawas toimuvatest traditsioonilistest Balti Õhtutest. Ühiselt leiti, et tuleks tõhusamalt kasutada võimalusi Eesti tutvustamiseks Kanada avalikkusele, ametnikele ja poliitikutele. Sellele tasuks mõelda eeloleva Balti Õhtu korraldamisel, mis toimub Ottawas 8. mail 2005.
Küllap saaksid siin ehk ka abiks olla Balti päritoluga parlamendisaadikud ja Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu kui väliseestlasi esindav keskne organisatsioon.
Külalised panid kohtumisel viibinud organisatsioonide esindajatele eriti südamele teha omalt poolt kõik selleks, et Eestis avataks Kanada suursaatkond. Siiani on Kanada viidanud rahapuudusele.
Biomeetrilised isikutunnistused ja turvaline andmebaas
Eesti on maailmas esimene riik, kus on kasutusele võetud biomeetrilised isikutunnistused (ID-kaardid). Tegemist on praktilise, mugava formaadiga ja võltsimiskindla isikut tõendava dokumendiga, mida väljastatakse Eesti Vabariigi kodanikele. ID-kaardiga on võimalik ühendada töökoha sissepääsukaardid, kõikmõeldavad (näiteks panga) paroolikaardid, haigekassa kaart jne. ID-kaarti võivad taotleda ka väliseestlased välismaal, kuid seda väljastatakse vaid Eestis.
Kaardid valmistab Sveitsi firma Trüb AG, isikuandmed trükitakse kaardile Eestis, kus uusima tehnoloogia tööd valvab kümmekond turvaust ja kaamerasilma. ID-kaardi füüsiliste turvaelementide hulk ja keerukus on aukartustäratav. Sellele on jäädvustatud näokujutis, sõrmejäljed ja silmaiiris.
Tegemist on 5-aastase projektiga, maksumusega 365 miljonit Eesti krooni.
Eesti andmekaitse vastab EL-i eeskirjadele. Kuigi teatud juhtudel (näit. kriminaalmenetluse korral) on ametiisikutel õigus ja võimalus kontrollida isikuandmeid, saab asjaosaline ise soovi korral kindlaks teha, kes tema andmeid vaatas. Väliseestlaste kohta selles baasis praegu andmeid pole. Andmebaasi täiustatakse pidevalt, näiteks valimiste korral vaadatakse see alati üle.
2003.a. korraldas KMA seoses oma 10. juubeliga näituse, kus olid väljas kõikide seniste Eesti isikutõendite näidised.
•
Asjalikus vaimus ja positiivses meelsuses kulgenud kohtumine oli kõigile osalenutele kasulik ja vajalik ning pakub järelemõtlemisainet edasiseks.
Suur tänu külalistele, kes meiega jagasid oma muresid ja valgustasid mitmeid probleeme.
Kuhjaga kasulikku teavet
Eestlased Kanadas | 17 Dec 2004 | EWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
