Kui Ameerika kongress paljastas Nõukogude kuritöid
Arvamus | 29 Apr 2003  | Väino J. RiismandelEWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
(1)

Tänavu möödub 50 aastat Ühendriikide kongressis alustatud uurimisest N. Liidu kuritegelikust tegevusest Balti riikides, mis mõisteti hukka ning kuulutati genotsiidiks ja sõjakuritegudeks Riigikogu 18. juuni 2002.a. avalduses „Okupatsioonirezhiimi kuritegudest Eestis“ — enam kui 10 aastat pärast taasiseseisvumist.

Saadikutekoda võttis 27. juulil 1953 vastu resolutsiooni erikomisjoni moodustamiseks, mille ülesandeks oli „teostada täielik ja igakülgne uurimine Leedu, Läti ja Eesti okupeerimise ja inkorporeerimise kohta N. Liidu poolt ja nende Balti rahvaste kohtlemisest mainitud okupatsiooni ning inkorporeerimise kestel“. Komisjon sai tuntuks Kersteni komisjoni nime all tema esimehe, Wisconsini rahvasaadiku Charles J. Kersteni järgi. Järgmisel aastal laiendati komisjoni uurimistegevust kõigile Nõukogude võimu all asuvaile riikidele ja rahvastele.

Balti riikide vastu teostatud Nõukogude agressiooni uurimine Ühendriikide Kongressi poolt oli järjeks 1952. aastal Saadikutekoja erikomisjoni uurimisele Poola ohvitseride massilisest tapmisest Katõni metsas Valgevenes a. 1940. Arvukate tunnistajate ja dokumentide põhjal tuvastas komisjon tuhandete Poola ohvitseride metsiku mõrvamise N. Liidu võimude poolt, mille ohvriks langenud ohvitserid olid sattunud N. Liidu vägede kätte pärast Poola okupeerimist ja jagamist N. Liidu ja Saksamaa vahel.

Vastavalt oma mandaadile oli komisjoni peatähelepanu suunatud Balti vabariikide ja N. Liidu vaheliste nn. baasidelepingute sõlmimisele 1939.a. ja sellele järgnenud 1940.a. juunikuu ultimaatumitele; nende maade vägivaldsele sõjalisele okupeerimisele N. Liidu poolt, nõukogude korra sisseseadmisele ja nende riikide liitmisele N. Liiduga pärast nõukogude stiilis valimiste korraldamist. Sellega seoses rõhutati eelnenud, nn. baasidelepingute pealesurumist sõjalise jõu ähvardusel ja kõigi Balti riikidega sõlmitud rahvusvaheliste lepingute täielikku hülgamist ja rikkumist N. Liidu poolt. Lisaks sellele leidsid igakülgset käsitlemist Nõukogude okupatsioonivõimude poolt Balti rahvaste kallal toimepandud vägivald ja kuriteod, nii 1940–41. aastatel kui 1944.a. alanud teise okupatsiooni ajal.

Komisjoni töö N. Liidu kuritegude avalikustamise osas kulges kolmes eri suunas. Esiteks teostas komisjon avalikel istungeil Ühendriikides ja Euroopas tunnistajate ülekuulamisi, kes olid isiklikult kannatanud Nõukogude võimu kuritegevuse all. Avalikel ülekuulamistel oli eestlaste hulgast üheksa tunnistajat. Teiseks kogus komisjon vande all antud kirjalikke tunnistusi isikutelt, keda ei olnud võimalik kutsuda avalikele ülekuulamistele. Koguti ka muid dokumente ning kirjalikke materjale, mis olid seotud N. Liidu agressiooniga nende riikide vastu. Eestlaste osas saadi ligi paarsada tunnistust Ühendriikidest, Kanadast, Rootsist jt. maadest. Kolmandaks koostas komisjon kogutud materjalide alusel eriaruanded üksikute maade/rahvaste kohta, andes ülevaate nende ajaloost ja sattumisest Nõukogude võimu alla. Neid materjale ja aruandeid kasutati komisjoni lõpparuande koostamisel, mis koos üksikasjaliste sooviavaldustega esitati Kongressile 31. detsembril 1954.

Balti riikide omaaegsete valitsuste liikmete, diplomaatide jt. tunnistused aitasid veenda komisjoni selles, kuivõrd ettevalmistatult ja organiseeritult toimus kolme Balti vabariigi üheaegne vägivaldne ülevõtmine N. Liidu poolt. Eesti Vabariigi diplomaatiline esindaja Ühendriikides peakonsul Johannes Kaiv selgitas, kuidas Eestis juunis-juulis 1940 toimunud sündmused ja sammud olid vastuolus Eesti põhiseadusega ja rikkusid kõiki Eesti ja N. Liidu vahelisi lepinguid, k.a. 1939.a. nn. „baasidelepingut“. Läti ja Leedu diplomaatiliste esindajate tunnistused kinnitasid seda nende riikide suhtes. Peakonsul Kaivi tunnistus läks aga veelgi kaugemale. Ta nimetas Eestis toimunud massiküüditamisi, eriti 1941. ja 1949. aastatel Inimõiguste Ülddeklaratsiooni rikkumiseks. Tema kirjeldusi N. Liidu katsetest hõivata lääneriikide vetes viibinud Eesti laevu ja sellega seoses olnud kohtuprotsesse täiendas Aleksander Küti tunnistus Nõukogude sammudest eraomandi kaotamisel, Eesti majanduse hävitamisel ja selle ekspluateerimisest N. Liidu huvides.
(Järgneb)


 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Arvamus
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus