Enamik nakkuslikku kopsupõletikku sarsi haigestunuid tervenevad. Paanikaks pole põhjust, aga ettevaatlik tasub olla küll.
Erimaskid peavad kinni 95% pisikutest.
Viimase paari kuu jooksul on ajakirjanduses kuum teema olnud Hiinast alguse saanud eluohtlik nakkuslik kopsupõletik nimetusega sars. Ka Eesti ajalehtedes on olnud kirjutisi teemal, kas sarsi jõudmine Eestisse on vältimatu.
Ülekuumendatud sars
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 31. mai andmetel on sarsi nakatunud 8360 inimest ja surnud 764. See tähendab, et enamik nakatunutest on ravil ja tervenemas. ÜRO Ühiskondliku Informatsiooni Departemangu andmetel haigestub juba tuntud kopsupõletiku vormidesse kogu maailmas keskmiselt 50 miljonit inimest aastas, millest surmaga lõpeb 2 miljonit juhtumit. Esitatud andmete võrdlemine lubab väita, et sarsipaanikaks pole erilist põhjust.
Samas võib mõista meedikute tõsise mure põhjusi: sarsi tekitava koronaviiruse tekkemehhanism on ebaselge, haiguse vastu pole efektiivseid ravimeid ja uue toimiva vaktsiini loomine võib nõuda aasta või enamgi. Ebaselge on ka sarsi nakatumise mehhanism. Meedikute muret võib mõista, sest tõepoolest, tänapäeva liiklustiheduse juures oleksid säärase pandeemia tagajärjed lausa katastroofilised kogu inimkonnale.
Ettevaatlikkus pole kurjast
Sarsi põhjustavas viiruses pole midagi uut. Senitundmatuid ja eluohtlikke mikroorganisme on ka varem tekkinud, tekib praegu ja saab tekkima. Tõenäoliselt on tegemist mutandiga. Mutatsioonide arv suureneb harilikult päikese kõrge aktiivsuse ajal. I917. aastal oli päikese aktiivsus maksimumis ja siis sündis ka Hispaania grippi põhjustanud viirus, ka 2001/2002. aastal oli kõrge päikese aktiivsus.
Ettevaatusabinõud:
• Jätke oma nina rahule ja peske sagedamini käsi.
• Haigestumisohu korral aitab ka nina- ja suukoopa sagedane pesemine/loputamine. On teada, et haigusi tekitavad viirused püsivad limaskestadel 3-4 tundi enne, kui nad sügavamale rakkudesse tungivad. Selle ajaga saab need viirused maha pesta.
• Kui palavik tõuseb järsult 38 kraadini ja üle selle, algab kuiv köha ja tekivad hingamisraskused, siis tuleb kutsuda arst või kiirabi koju, korterist väljuda ei tasu, isegi polikliinikusse ei tohi minna (rahvarikas koht), on oht nakatada kaaskodanikke.
Antud tingimustes tuleb teha kõik võimalik, et piirata sarsi levikut, piirata kokkupuuteid haigestunutega. Õigus on eesti arstidel, kui nad soovitavad Hiina-reisid ära jätta.
Elementaarsed hügieeninõuded
Kahjuks on veel ebaselge, millisel viisil sarsiviirus levib ja kui kaua ta õhus elujõulisena püsib. Kuid kahtlustada võib ka kontaktlevikut.
Vaadakem, kuidas levib meile tuntud gripp ja paragripp. Managem silme ette talvine reisijatest pungil buss: nohused ja köhivad inimesed, kord üks, kord teine pühib sõrmedega või kinnastes peoga oma nina ja seejärel haarab sama käega käsipuust. Kõrvalreisija teeb sama. Inimesed ise lausa topivad gripiviiruse oma ninna!
Pealegi on nina just see kehaosa, mida inimene päeva jooksul kõige sagedamini katsub – 250–300 korda!
Paljud sarsihaigeid ravinud arstid on ka ise nakatunud ja surnud. Arstid kuuluvad kõrgendatud riskigruppi. Ja ei aita neid erimaskid, mis peavad kinni kuni 95% pisikutest, ega ühekordse kasutusega kindad. Needsamad arstid katsuvad kinnastatud kätega oma riideid, sulepead, millega dokumente täidetakse jm, aga hiljem puudutavad palja käega neidsamu asju, ka oma nina. Küllap sarsiviirus on kõrge nakatumislävega ja ka nakatumiseks küllaldane kriitiline mass pisikuid peab olema väike.