11.09.11. Nüüd, kus on kümme aastat möödunud islami terroristide edukast rünnakust Ameerika vastu, mille ohvriks langes umbes 3000 ameeriklast, on põhjust küsida, kui kaua see sõda veel kestab?

See sõda on omapärane selle poolest, et terroristidel ei ole keskset valitsust, millele kõik terroristid alluvad ja kellega ühise laua taha istuda, et rahukokkulepet sõlmida. Maailmas on umbes miljard muhameedlast, kellest enamik koosneb rahu armastavatest inimestest, kes on huvitatud oma elamistingimuste parandamisest ega ole valmis neid, kes muhameedlased ei ole, terroriseerima ja hävitama.

Kahjuks leidub aga küllaldaselt muhamedi-vaimulikke, kes tõlgendavad Koraani, muhameedlaste pühakirja, nii, et see on muhameedlaste püha kohus terve maailm allutada nende usule ja seda mošeedes ägedalt kuulutavad, nii nagu kommunistid tundsid ja ikkagi tunnevad, et nemad peavad maailma vallutama.

Paljud riigid, kus valitseb islamiusk, on diktatuurid, kus osa rahvast elab vaesuses, kelle hulgas on kergem külvata viha ja vihkamist teiste uskude vastu, viidates tõigale, et maaima ressursid on ebaühtlaselt jaotatud demokraatliku Läänemaailma ja muu maailma vahel ning et see ebavõrdne jaotus on toimunud ebaausal viisil, mitte kaubanduslepingute alusel, nagu see tegelikult toimunud on. Tänu demokraatiale ja turumajandusele on Läänemaailma majandus paremini arenenud, mistõttu seal rohkem ressursse tarvitatakse. Läänemaailma vasakpoolne meedia ja akadeemia toetab tihti väidet, et maailma ressursid peaksid olema võrdsemalt jaotatud, millega aidatakse kaasa mošeedes levitatud propagandale.

Kui demokraatia Iraagis juurdub ja turumajanduse rakendamine tugevasti tõstab iraaklaste elustandardit, siis peaks sellest saama nakatav näide teistele praegu diktatuuri all elavatele muhamediusulistele riikidele, mis terroristiks hakkamise motivatsiooni peaks tugevasti vähendama. See protsess võtab aega aga aastakümneid.

Märkmed: