Mullu oktoobris sai Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimeheks Sven Mikser (38). Politoloog Tõnis Saartsi hinnangul näitab Mikseri ja Reinsalu esiletõus, et Eesti poliitika ladvikus on alanud „verevahetuse aeg“. Ehkki Jüri Ratasel (33) ei õnnestunud 2011. a augustis üle trumbata Keskerakonna esimeest Edgar Savisaart, kõlab ka selle partei kuluaarides hääli, et Savisaarel on aeg tagasi astuda ja oma „troon“ mõnele nooremale poliitikule loovutada.
Kui Mikser kuulus kunagi ka Keskerakonda, siis Reinsalu on alati oma parteile truu olnud, ta astus Isamaaliitu juba 16-aastaselt. Kõigepealt seisab noor poliitik aga põletava probleemi ees – kuidas kujundada IRList tõeliselt ühtne erakond? Kas see on üldse veel võimalik? Juba pikemat aega on juttu olnud erakonna võimalikust jagunemisest. Vahel jääb siit kaugelt vaadates mulje, et 2006. a sõlmitud Isamaaliidu ja Res Publica „abielu“ on algusest peale olnud ajendatud pigem pragmaatilistest kui aatelistest kaalutlustest.
IRLi rüpes toimunud elamislubadega sahkerdamise skandaal on küll vaibumas, aga kõigil veel elavalt meeles. Valijate usalduse taastamine nõuab aega ja kannatust.
Staazhika poliitiku Jüri Adamsi hinnangul on IRL praegu haige erakond, see kas terveneb või sandistub (EPL, 27.01.). Delfi 27. jaan. juhtkirjas kirjeldati värvikalt erakonna esimehe kohalt lahkuva Mart Laari teeneid: „Alates 2007. aasta märtsist on läbi päevapoliitiliste karide juhtinud Isamaa ja Res Publica Liitu Mart Laar. Homme jätab ta maha oma kuldse trooni, tõstab peast rubiinidega kaunistatud krooni ja jätkab vaid kaitseministri ametis.“ Jah, Laar on kogenud poliitik, kellelt Reinsalul on palju õppida, mh ka seda, kuidas ohtlikke karisid vältida. Reinsalu kinnitab, et IRL jääb valitsusse, ei tee koostööd Keskerakonnaga, ei tagane Eestile vajalike reformide taotlemisest, keskendub majanduse arengu küsimustele ega tee kompromisse rahvusliku julgeoleku arvelt (VT,26.01.).
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Sven Mikseril on omamoodi pähkel pureda. Vene Erakond Eestis (VEE), mis kavatseb liituda SDEga, esitab juba eelnevalt ultimatiivseid nõudmisi. VEE juhtkond leiab nimelt, et Eesti okupatsiooni teema arutamisele võiks kehtestada moratooriumi, sest okupatsiooni fakt on nende arvates usu, mitte kohtuotsuse küsimus (!). Selles absurdses idees sotsid ja VEE vaevalt ühist keelt leiavad.
Alates 2010. a sügisest on Eesti poliitilist maastikku kõigutanud arvukad skandaalid, millest lõviosa langeb muidugi Keskerakonnale. Ajakirjanik Aimar Altosaare hinnangul näitavad need, et poliittehnoloogiline manipuleerimine võimu nimel on muutunud jultunumaks ning on sööbinud juba kõigisse erakondadesse. On palju keerulisi probleeme, millega seisavad silmitsi Eesti noorpoliitikud. Loodetavasti peavad nad oma ametis tähtsaks eetilisi põhimõtteid ega takerdu ise skandaalide ja intriigide võrkudesse.
