Kunstnik Jaan Teng oma maalinäitusel Eesti Maja galeriisaalis.
Foto: EP
Foto: EP
Mullu novembri lõpus toimunud näitusel esines Jaan Teng koos oma poja Tarmo Tristaniga, mis äratas suurt tähelepanu. Nii mindi tänavugi positiivselt häälestatuna näitusega tutvuma ja pettuda ei tulnud kellelgi. Uudistamist jätkus tükiks ajaks, sest väljas oli 59 maali. Lisaks veel Carolyn Ward-Page’i põnevad, värviküllased ja unikaalsed seinavaibad.
Üllatavalt, aga sümpaatselt mõjus Jaan Tengi teoste konkreetsus, realism ja tugev, julge koloriit. Paiguti arhitektuurilise täpsusega väljamaalitud hooned mõjusid uudselt ja tänapäevaselt. Kui teoseid aga tähelepanelikumalt uurida, olid kõik nad väga erinevad, edastades oma konkreetset sõnumit. Pildid hakkasid tõesti vaatajaga kõnelema.
Huvitav ja unikaalne sõlmtehnikas valminud seinavaip, mille autoriks on
Carolyn Ward-Page.
Foto: EP
Carolyn Ward-Page.
Foto: EP
Arizonas maalitud „Queen of Night Cactus” ja mitmed teised taiesed on maalitud eredas päikesevalguses. Nendest lausa õhkub sära, värvierksust ning kõrbe- ja päikesekuumust. Roositaolised õied mõjuvad peibutava kontrastina karmide ja okkaliste kaktuselehtede taustal. Oli see nüüd looduse imeline kapriis, mille kunstnik oli nii suurepäraselt jäädvustanud või midagi muud?
Tallinnas valminud tööd on maalitud pehme alatooniga, justkui summutatud valguses (nt „Tallinn in Twilight“ jt), ehkki sama julge värvilahendusega. Põhjamaine päike pole ju ka kunagi nii äge ja ere kui lõunamaine.
Kunstniku enda sõnul ongi maalimise juures tema jaoks eriline roll valgusel. Küllap on Tallinnas ja Arizonas valminud täiesti erinevad just sellesama päikesevalguse tõttu. Või mitte alati? Üks töö kandis ju pealkirja „Tallinn as Phoenix“.
Nagu Jaan Teng ise selgitas, mõjutavad emotsioonid, asukoht ja olud oluliselt maalimist. Aga kunstnik läbib oma loometeel ka erinevaid perioode, mil ta peab oluliseks edastada üht või teist aspekti, jäädvustades seda lõuendile. Tähelepanelik näitusekülastaja märkab seda.
Vaheldusrikkust pakkus tööde formaatide mitmekesisus. Tähelepanu äratas kõrgusesse pürgiv päevalill, mis oli sobitatud kitsale, vertikaalsele lõuendile. Õieti oli tegemist kolme päevalille õiega sama varre küljes, mis Jaan Tengi selgituse kohaselt sümboliseerivad inimelu. Üks oli alla vajunud oma raske seemnekoorma all ja peaaegu täiesti närtsinud, peegeldades viljaka inimelu paratamatut kaduvust. Teine, ehkki veel kikkis, näitas samuti esimesi hääbumise märke; kolmas õis oli aga kogu oma erksas kollases ilus avanenud päikese poole. Mõtlemapanev sümboolika.
Lillede ja linnavaadetega näitus siiski ei piirdunud. Pilku püüdsid ka sellised tööd nagu „Lady in Red” ja „Crucifiction abstract”.
Jaan Teng on nimetanud värvi isiklikuks tunnetuseks, mida ta saab teistega jagada vaid harmooniate ja kontrastide kaudu. Just see muudab tema kunsti nii eriliseks.
•••
Jaan Teng sündis Eestis, kuid omandas hariduse Inglismaal ja Kanadas. Ta lõpetas Toronto Ülikooli kunsti ja filosoofia alal. Omandas magistrikraadi OISE-s (Ontario Institute of Studies in Education) kompuutri ja multimeedia alal, töötas meediadirektorina George Brown'i Kolledzhis ning õpetas kompuutrigraafikat Peterborough' Fleming Kolledzhis. Jaan Teng on ka Kuningliku Astronoomia Koondise ja samuti Kawartha kunstnike grupi liige. Viimastel aastatel on prof Jaan Teng lugenud informaatika-alaseid loenguid Tallinna Ülikooli magistrantidele ja doktorantidele.
