Kui unistad heaks kirjanikuks saada, pead teadma palju sõnu, juhatab sisse eesti keele tunni kauaaegne Toronto eesti kooli õpetaja Erika Kessa.
Eila, Tuuli, Silje, Mikk, Stephane leiavad omadussõnu, mis väljendavad omadusi.Kooliõpilased teavad, et omadussõna vastab küsimusele missugune? , milline?. Õpetaja rõhutab, et kui tahad heaks kirjanikuks saada, pead teadma palju omadussõnu.Siis on huvitav lugeda ja ette kujutada kirjeldavat asja või sündmuste jada.
Algkooli viimase klassi noored ( 12-13a.) moodustavad kohapeal lihtlauseid, et neist teha laiendatud laused huvitavate ja iseloomustavate omadussõnade abil. Lihtlauses moodustava aluse ja öeldise kõrval on oluliseks lauseliikmeks täiend ehk atribuut, mis laiendab nimisõna.
Nagu Toots lausus Kiirele:,,See oli teooria , aga nüüd tuleb praktika!’’
,,Tüdruk sõidab’’ lausest teeb Silje pikema ja täpsustavama lause:,, Ilus tüdruk sõidab kooli, et õppida’’.
Eila mõtleb välja sellise kahesõnalise lause:,, Kass jookseb.’’ Ilma emotsioonideta lause!
,,Suur karvane kass jookseb ilusal rohelisel murul’’. Lugejat juba haarab põnevus, mis edasi saab, sest nii ilmekalt on kirjeldatud olendit.
Noored demonstreerivad koduseks harjutuseks olnud raamatuteksti lugemist ja saavad õpetajalt kiita sõnaga,, tubli’’.Mikk harjutas kodus teksti lugemist kolm korda, lugedes vanematele valjuhäälselt juttu ette.
Kui sa tahad saada heaks kirjanikuks nagu Astrid Lindgren, siis pead teadma sõnu, mida tihti ei kasutata argielus. Ilukirjanduses on vaja leida ilmestamiseks erinevaid , kuid samatähenduslikke sõnu.
Stephane, Eila, Tuuli, Mikk, Silje tutvuvad uute tundmatute sõnadega, nagu vappuma, napsama, kolossaalne A.Lindgreni raamatust ,, Väikevend ja Karlsson katuselt’’. Rootsi kirjaniku triloogia teised raamatud on ,, Karlsson katuselt lendab jälle’’ ja ,, Karlsson katuselt hiilib jälle’’.
Mainimata ei saa jätta rootsi kirjaniku kuulsat raamatutegelast Pipi Pikksukka, keda tunnevad mitme põlvkonna noored nii kinolinalt, teatrilavalt, tv-ekraanilt kui kooliõpikust. Pipi oli ka minu lapsepõlve saatja oma trikkide, nippide ja kavalustega. Laul Pipist ei unune, sest teatrilavastusi Pipist on tehtud Eestis pooletuhande ringis .Esimest Pipit Sulev Nõmmiku lavastatud muusikalis mängis Helgi Sallo 1969.a.Estonia teatris. Hiljem on mänginud särtsakat Pipit Anu Kaal, Katrin Karisma, Nele-Liis Vaiksoo, Merit Männiste jmt. näitlejad-lauljad.
Märtsikuule mõeldes meenutab õpetaja tunni lõpus õpilastega, kuidas nad igal aastal Eesti Maja suures saalis küünlaid süütasid mälestuseks.1949.a. märtsikuud meenutavad eestlased raske ajaloolise vapustusena, kui eesti pered vene võimude poolt massiliselt ja vägivaldselt küüditati külmale maale Siberisse.
Noored peavad edasi õppima, et teada eesti rahva ajalugu, eesti kultuuri ja eesti keele nüansse, et saada heaks kirjanikuks.
Kooliblogija Eda Oja
Kui soovid heaks kirjanikuks saada (2)
Eestlased Kanadas | 02 Apr 2021 | Eda OjaEWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Kas Kessa on autori uus nimi? vanasti oli Liiv?
kui vaimustav on kool ja põnev sellest kooliblogis lugeda!
Eestlased Kanadas
TRENDING
