Saudi Araabia kaksikelu
Analüütikud väidavad, et bensiinihinna kerkimise taga on peamiselt USA ja Saudi Araabia suhete halvenemine, mis on tekitanud maailma naftaturul paanika. Saudi Araabia sissetulekutest moodustab 95% nafta müügist laekuv raha. 1/5 maailma musta kulla varudest peitub just sealses maapõues. Samas on riigi sotsiaalne struktuur ja hierarhia jäänud pidama keskaega. Selle tipus on kuninglik perekond, kuhu kuulub 5000-7000 rikkuritest printsi. Omaette grupi moodustavad ärimehed ja ametnikud, vaesem rahvas elab aga sotsiaalabirahast. Tegemist on riigiga, kus prohvet Muhamed pani aluse islami religioonile 14 sajandit tagasi. Saudi Araabia on jäänud truuks prohveti õpetusele, tema poolt propageeritud keskaegsele elustiilile ja põhimõtetele. Riik elab otsekui kaksikelu; sõbralikult läänega suheldes teenib ta miljoneid dollareid õlimüügist ja teisalt vohab seal islamiäärmusliku dzhihaadi (püha sõja) ideoloogia lääneriikide vastu.
Senised sõbrad näevad asju erinevalt
USA ja Saudi Araabia vahel kehtestati diplomaatilised suhted 1933. a. Saudi Araabiast sai ajapikku Ühendriikide sõber ja välispoliitiline nurgakivi Lähis-Idas. Kui 1940ndate aastate alguses avastati seal tohutud naftavarud, deklareeris USA tollane president Franklin D. Roosevelt, et head suhted Saudi Araabiaga teenivad USA elulisi huve. 1951. a sõlmitud vastastikuse kaitselepingu alusel varustavad Ühendriigid saudisid relvadega ja aitavad treenida nende sõjaväelasi. Mullu oktoobris teatas Pentagon Kongressile rekordilisest tehingust – Saudi Araabiale müüdi relvi $60 miljardi eest. USAsse voolab aga vastutasuna õli.
Saudi Araabia väljendas rahulolematust USA nõude suhtes Egiptuse presidendi Hosni Mubaraki tagasiastumiseks. Et seda nurinat Ühendriikides eirati, tühistas kuningas Abdullah USA välisminister Hillary Clintoni visiidi Riyadhi. Ei meeldi saudidele ka USA (ja NATO) sekkumine Liibüa võimuheitlusesse.
Brookings’i Instituudi asepresident Martin Indyk nendib, et ajal, mil Jeemenis, Süürias, Jordaanias jm on toimumas ülestõusud ning Egiptuse president Mubarak võimult tõugatud, on Saudi Araabia põdura tervisega kuningas Abdullah ja veelgi viletsama tervisega kroonprints Sultan bin Abdul Aziz Al Saud võimetud läbi viima mingeid demokraatlikke poliitilisi reforme. Vastupidi – nad peavad hoopis õigeks poliitiliste rahutuste mahasurumist. See on viinud Indyki hinnangul „vaikse kriisini“ USA ja Saudi Araabia suhetes ning kergitanud õlihinna rekordilähedasele kõrgusele, mis pidurdab USA majanduslikku taastumist hiljutisest kriisist ja kahandab president Obama tagasivalimise väljavaateid. Seetõttu soovitab ta Obama administratsioonil parandada suhteid Saudi kuninga ja tema vendadega ning oma praegust Lähis-Ida poliitikat revideerida, mida ongi juba püütud teha. Hiljuti kohtus USA kaitseminister Robert Gates kuningas Abdullah’ga; eelmisel nädalal käis Riyadhis president Obama nõuandja Tom Donilon, kus ta edastas Saudi kuningale presidendi isikliku kirja. Kas ja kui palju need hea tahte zhestid aitavad pingeid maandada, selgub edaspidi.
Ka kolumnist Peter Goodspeedi hinnangul nähakse Washingtonis ja Riyadhis rahutusi erinevalt (NP, 16.04.). USA näeb regioonis toimuvas demokraatia arengu potentsiaali; saudides tekitab see aga kõhedust. Selletõttu püüab Saudi Araabia vähendada oma ajaloolist sõltuvust USAst ja kujundada Lähis-Idas endale sobivat poliitikat. Vaatlejad on märganud ka suhete soojenemist Hiina, India ja Venemaaga. Mis juhtub siis, kui saudid polegi enam USA dollaritest huvitatud?
Carnegie keskuse kolumnist Marina Ottaway kirjutab Bahraini meeleavaldustest, kus ei nõutud mitte üksnes poliitilisi õigusi ja liberaalseid reforme, vaid mis kujunesid ühtlasi shiitide ja sunniitide omavaheliseks arveteõienduseks . Bahraini elanikkonnast moodustavad shiidid 75%. Sealne valitsus püüab olukorda muuta kodakondsuse andmisega kümnetele tuhandetele sunniitidele vähendamaks shiitide mõju ühiskonnas. Paljud vastsed kodanikud ühinevad tänutäheks julgeolekujõududega.
Bahraini valitsev al-Khalifa perekond kuulub sunniitide hulka nagu enamus teisigi Araabia valitsejaid. Nii on Bahrainis toimuv korraga omandanud erilise tähtsuse ja rahvusvahelise mõõtme. Saudi Araabia toetus Bahraini monarhiale ja sekkumine sealsesse konflikti 1000 sõjaväelase saatmisega edastab äreva signaali teistelegi valitsejatele.
•••
Viimased kuud näitavad, et aastakümneid diktaatorite raudses embuses viibinud riikides pole muudatusi kerge läbi viia ega demokraatiat vägisi peale suruda. Et temperamentseid idamaalasi pole aga enam võimalik vaigistada, peaksid kaks mõjuvõimsat riiki – USA ja Saudi Araabia – mingi konsensuse leidama. See oleks meiegi huvides siin Kanadas.