Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) esitles 19. jaanuaril Eesti Rahvusraamatukogus kogumikku „Astu alla rahva hulka. Artikleid ja arutlusi Eesti elanikkonna vaimulaadist“. Kogumikus püütakse süveneda tänapäeva Eestis elavate inimeste nägemusse religioonist ja selle praktiseerimisest.
Raamat on valdavalt pühendatud uuringufirma SAAR POLL ja EKNi religioonisotsioloogilise uuringu „Elust, usust ja usuelust 2010“ tulemuste analüüsile, aga selles sisaldub ka kirjutisi, mis vaatlevad muutusi elanikkonna religioonikaemuses möödunud kahekümne aasta jooksul.
Uuringust „Elust, usust ja ususelust“, mis oli omasuguste seas juba neljas, selgus, et eestlaste religioossus on viimaste aastatega vähenenud. Samas tuli ka välja, et usklike ja mitteusklike inimeste moraal ja väärtushinangud palju üksteisest ei erine.
Ent uuringu läbiviija sotsioloog Andrus Saar ütleb, et viimase paarikümne aasta jooksul Eestis tehtud küsitlused näitavad samas ka vastupidist protsessi: usklike arv, koguduse liikmete arv ning nende inimeste osa, kes peavad oma elus usku tähtsaks, on suuremal või vähemal määral kasvamas. Sealhulgas on päris suur osa neid, kes ütlevad, et ei poolda ühtegi religiooni ega kirikut, et neil on oma usk, millesse nad usuvad.
Selle uuringu järgi on Eestis 40% inimesi, kes peavad end usklikuks või usu poole kalduvaks, 33% on usu suhtes ükskõiksed ning 23% peab end veendunud ateistiks või pigem ateistiks. Kusjuures on tendents, et mida madalam on inimese haridus, seda suurem on tõenäosus, et nende hulgas on rohkem mitteusklikke. Usklike hulgas on kõige suurema osakaaluga kõrgharidusega inimesed.
Esitlusel tutvustasid kogumikku sotsioloog Andrus Saar ja kogumiku toimetaja Eerik Jõks.
Kuidas eestlane suhtub religiooni
Eesti kirikud | 20 Jan 2012 | Tiiu PikkurEesti Elu
Eesti kirikud
TRENDING
