Sinodisaadikud Stockholmi Eesti majas 22. aprillil 2006.
Tiiu Pikkur
Tiiu Pikkur
Rootsis on tänapäeval seitse E.E.L.K. kogudust. Eestlastest luterlasi on hinnanguliselt 5000, neist eesti koguduste hingekirjas ligi 1700. Varasemate aastate paarikümnest õpetajast teenib praegu kogudusi vaid kolm vaimulikku. Ent praost Ingo Tiit Jaagu on optimistlik, sest juba 20 aastat tagasi, kui tema Argentinast Rootsi õpetajaks tuli, ennustati eestikeelse jumalasõna kadu mõne aasta pärast. Nii ei läinud ja näiteks Stockholmi kogudus oma 729 liikmega kuuluks Eestiski suurte koguduste hulka. „Me oleme olemas,” kinnitab praost. Kuid paljud ristsed, laulatused ja matused on nüüd enamasti eesti- ja rootsikeelsed. Jumalateenistusi peetakse ainult eesti keeles.
Praostkonda teenib kolm vaimulikku
Praost Ingo Tiit Jaagu teenib lisaks Stockholmi kogudusele ka Eskilstuna, Norrköpingi ja Uppsala kogudusi. Abipraost Heiner Erendi on Lõuna-Rootsi koguduse hingekarjane. Kogudusel on pihtkonnad Helsingborgis, Lundis, Malmös, Olofströmis ja Kopenhaagenis. Göteborgi ja Lääne-Rootsi koguduse õpetaja on Jaak Reesalu. Värmlandi koguduse õpetaja koht on vakantne.
Eesti kaitseväe peakplan kol. Tõnis Nõmmik esinemas sinodil.
Foto: Tiiu Pikkur
Foto: Tiiu Pikkur
2005. a. peeti Rootsi praostkonnas 102 jumalateenistust 18 erinevas kohas, armulaualisi oli 399, maeti 69, ristiti üheksa ja leeris käis üheksa, laulatati kaks paari.
Tulud-kulud arutati üksipulgi läbi, sest rahaasjad peavad selged olema. Kuna Rootsi kogudustel ei ole oma kiriku- ega kogudusehooneid, siis ei kuulu majandusaruandesse ka remondikulud. Rootslased on juba ammustest aegadest andnud lahkelt kasutada omi pühakodasid. Paljud koguduseruumid on kohalikes eesti majades. Praost Jaagu ütleb, et ühest küljest teeb see nende elu kergemaks, kuid teisest küljest ei saa nemad teenistuste ja talituste aegu vabalt valida. Näiteks Stockholmi koguduse teenistused Püha-Jakobi kirikus algavad alati kell 14, sest kell 11 on rootslaste teenistus. Kuid sellega ollakse harjunud.
Praostiks valiti ühehäälselt tagasi Ingo Tiit Jaagu.
Foto: Tiiu Pikkur
Foto: Tiiu Pikkur
Rootsi kirik ja riik toetavad
Peamine tuluallikas on Rootsi kiriku ja riigi toetus, järgnevad liikmemaksud ja korjandused. Iga kogudus kehtestab ise liikmemaksu alammäära, mis kõigub 50 ja 175 Rootsi krooni vahel. See võib tunduda üsna tagasihoidliku summana, kuid ei tohi unustada, et kõik Rootsi riigi alamad maksavad märgatavalt suurt maksu Rootsi kirikule, ka eesti koguduste liikmed. Tegelikult kuulutakse nii Rootsi kui Eesti kirikusse paralleelselt. Ehkki Rootsis riigikirikut enam ei ole, püsib vana tava siiski. Kuid Rootsi riigi ja kiriku toetuse näol saavad eestlased siiski suure osa oma maksust tagasi.
Koostöö Eestiga süveneb
Viimastel aastatel soikunud teema välis- ja kodu-eesti kiriku ühisest tulevikust hakkab taas päevakorrale kerkima. Sinodi külaline Eesti Kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik, kes on ka E.E.L.K. assessori ülesannetes, andis edasi peapiiskop Andres Põderi parimad tervitused ja ütles, et EELKs on käimas piiskopkondade loomise arutelu ning E.E.L.K. võiks tulevikus olla üks EELK piiskopkond. Peapiiskop Andres Põderi soov on, et E.E.L.K. suunaks oma kodumaa kiriku toetuseks mõeldud summad edaspidi Usuteaduse instituudile, sest viimastel aastatel on sealt saanud endale vaimulikud mitmed välis-eesti kogudused ja vaimulike koolitamine on väga kallis asi. Rootsi kogudustes veel Eestist tulnud vaimulikke ei ole, kuid seegi aeg võib tulla. Praost Jaagu rõhutas, et vaimulikutöö eelduseks on rootsi keele oskus.
Valiti praostkonna nõukogu koosseisus Ingo Tiit Jaagu, Heiner Erendi, Olev Mathiesen, Andres Andersoo ja Paul Kosk. Praostiks valiti ühehäälselt tagasi Ingo Tiit Jaagu.
Sinodi jumalateenistus oli pühapäeval, 23. aprillil Stockholmi Püha-Jakobi kirikus, teenisid praost Ingo Tiit Jaagu, abipraost Heiner Erendi, õpetajad Jaak Reesik ja Harri Mõtsnik. Sinodi järgmine koosolek on 14.-15. aprillil 2007 Norrköpingi koguduses.
Eesti kaitseväe peakplan kol. Tõnis Nõmmik esinemas sinodil.
Foto: Tiiu Pikkur
