Et asi ära rääkida nii nagu mina sellest aru saan, tuleb alustada kirjast, mis tuli 27. mail aadressil ja mille selguse mõttes originaalis esitan.

Dear Mr. Lepa,

On June 10-11, the Public Association “Prison Watch” and Fund “Human Rights – 21 century – Azerbaijan” at the expenses of the grant allocated by the Bulgarian “Association for Re-integration of sentenced prisoners”, organize the international conference on topic: “Political prisoner” problem” in Azerbaijan – creation of an effective mechanism of a civil control. We invite you to take part at this Conference. We will cover all the expenses, connected with Your participation.

With respect, Chairman of Public Association “Prison Watch” Dr. Kamil Salimov.

President of Fund “Human Rights – 21 century – Azerbaijan” Anvar Gafarly

ja lisada siia, et kuigi Estist käis Bakuus suur hulk inimesi, igaüks küll oma kanaleid pidi, ei ole üldsusele sellest teada antud.

8. juunil selgeks, et kohe pärast Nõmme Raadio Lõunatundi Kesknädalaga, tuleb lennata Bakuusse. Start 15.25 Tallinnast ja maandumine pärast Prahas viibimist umbes kell neli öösel Bakuus. Lennukitrapi ees ootas paar inimest VIP bussi ja kirjaga, millel pidi olema minu nimi: Liepa Morgis. Edasi sujus kõik ülihästi. VIP ruumis oli kirju euroseltskond ja ehthemingveilikult ka üks ootav eestlane. Pärast paari tundi, mis kulus mõnede saabunute viisade tegemiseks, anti ette mikrobussid, kuhu seltskond suundus kahe erandiga - meid ühe taanlasega suunati tuliuude BMW-sse, nii ca 20 min vanasse. Sõit läks hotelli Absheron, kus vastavalt soovile võis minna magama või - meid siia toonud hr. Oktai kulu ja kirjadega - hommikust sööma. Et mõlemat võimalust kasutada, läks taanlane sööma ja mina oma tuppa magama.
Neli tundi hiljem astusin hotellist välja, hankisin linnaplaani, vahetasin kakskümmend dollarit 4730 manati tükk ja asusin kvartalitele tiire peale tegema eeldusel, et pärast iga kolme parem- või vasakpööret sirge lõpus taas Absheron oleks. Esimene ost oli 9000 maksnud hambapasta, siis 6000 maksnud suur tükk kohalikku tavajuustu, kaks kolmetuhandelist õlut ja üks tuhandene kohalik sai. Seda metoodikat julgen soovitada igas tundmatumas linnas. Ja vett ärge jooge, sest paremal juhul tursub nägu üles ja halvemal ei saa te tualettruumist kaugemale kui kaheksa meetrit minna. See on NLiidu filminäitlejate rahvatarkus.
Päeva peale sain infot, et saabumas on ka hr. Ando Leps ja terve Eesti Vabariigi parlamendidelegatsioon. Esimene saabus esimesena ja oli korruseteenindajale oma passi ulatades veendunud: "Nu, takoi pasport võ ranjše ne videli!". Talle vastati ehtbakuuliku viisakusega, et "videli, no vpervõje tolka paru tšasov nazad i u vas takoiže krasivõi", mis pidi kod. Lepsile mõista andma, et tema pass jääb kod. Lepa passist maha ajaliselt, kuid mitte ilult.
Varasel õhtupoolikul, kui olin just nautinud hommikulostetut helistas hotelli hr. Tarmo Laasi, kellega ka kohtusime ja kes toimuvast kõige üldisema pildi andis. Ja sellega sai hommik ja õhtu esimesele päevale. Järgnes ülimeeldiv õhtusöök haritud inimestega vabaõhurestoranis toostide ja muu sinna juurde kuuluvaga. Muide, restoranis oli lava taga kivisein kosega ja sinna olid inimesed tulnud peredega õhtut veetma. Istuti puude all olevate suurte laudade taga ja seltskond oli igal pool na tosina poole kalduv. Orkester mängis ja võõrustaja Timur, kes ka kuulu järgi Tallinna Mõõgal arvestatava tasemega esinenud, teatas aeg-ajalt, et see on nüüd süüria laul ja see armeenia laul ja see aserbaidžaani laul ja see on türgi laul... Ja lauldi-tantsiti palju.

Teisel päeval oli varakult kogunemine hotelli fuajees, kus hr. Ando Leps kogu oma elukogemusega püüdis mõistatada, miks on sellisel üritusel - tema oli siin juba teist korda - esindatud Nõmme Raadio. Sejärel suundumine konverentsipaika - Grand Hotel Europe. Meile ulatati mapitäied dokumente ja paluti võtta sisse kohad laua taga, et International Conference nimega "Political Prisoners" Problem In Azerbaijan: Elaboration Of Effective Public Control Mechanism saaks alata. Konverentslased istusid laua taha ja minagi viimasele vabale kohale hobuserauakujulise laua ühes otsas. See näis ühte korraldajatest pisut murelikuks tegevat, ent lauanaaber noogutas joviaalselt. Ning nii sain tuttavaks eriti raskete kuritegude kohtuniku hr. Anver Seyidovi ja tema kahe kolleegiga.
Nüüd hakkas koitma ka probleemi olemus - liikvel on nimekirjad, mis väidavad, et Aserbaidžaanis on hulgaliselt poliitvange. Väikseim nimetatud arv oli 38 ja suurimat ei hakka ma ära toomagi, sest erutusseisundis mainiti koguni sadu inimesi.
Loomulikult oli töös ka sünkroontõlge, sest jutt käis läbisegi azerbaidžaani, inglise ja vene keeles. Dokumentidest sain teada, et Eestist on saabumas ka Arnold Kimber, Sven Sester, Aiwar Oun, Helmer Iogi ja Leino Magi ning kohal on juba Rait Kuuse. Nimekirjast "Foreign Experts" leidsin veel ühe nime - Lepo Margus. Kohapeal tekkis aga küsimus, et miks Toomas Alatalu ei osale Bakuus nii tähtsal üritusel. Keegi uuris, kas ta kartis midagi või kedagi? Vihjeid sellele tehti, aga ei midagi konkreetsemat, sel põhjusel see mulle kõrva jäigi. Puudvuvad aga andmed, milline on see foobia, see dinosaurus keda või mida nomenklatuurne kollektiiv paistab kartvat.
Arutelu jätkus: väideti, et poliitvange pole, sest poliitparagrahve pole ja kõigil vangidel on karistus kanda kriminaalkuritegude (tapmised, röövimised, vägistamised) eest; teatati, et terrorism ei ole poliitiline- vaid kriminaalkuritegu ja toodi näiteks iirlasi; räägiti 38 kriminaaltoimiku ekspertiisist erapooletu büroo poolt...
Sejärel leiti sõnavõttudes, et konvensioonides pole terminit poliitvang ega tema definitsiooni, et Azerbaidžaanis puudub selline juriidiline kategooria ja välisseadused (SIC!) ei oma Aserbaidžaanis ülimuslikku jõudu, viidati ÜRO-le ja siis anti sõna, pärast kõigi tiitlite ettelugemist hr. Ando Lepsile, kes teatas, et tema, tutvunud hoolikalt 38 hirmpaksu toimikuga on meeldivalt üllatatud, kui korrektselt ja asjatundlikult need koostatud on ning, et tema, doctor of the juridical sciences, professor of Tartu University, criminalist ja former prison chief on sügavalt veendunud, et esitatud toimikutes on tegu selgete kriminaalasjadega ja et kas need inimesed enne kuritegusid poliitikast rääkisid või mitte, ei oma antud juhtudel mingit tähtsust. Selle peale kuulutati välja kohvipaus.
Kasutades tervet hulka oma värskeid tutvusi, hankisin mõned dokumendid, millest kodumaal kindlasti juttu pole olnud, kuid millede tutvustamist siinkohal möödapääsmatuks pean. Seda enam, et hr. Andres Herkel oma sõnavõtuga Eesti ja Aserbaidžani parlamendikomiteede ühisistungil Aserbaidžani sügiseste valimiste teemal, mille õiguslikke aspekte ma ei hinda, selleks põhjust andis; samuti ka sõltumatu ajakirjanik Azad Sharif oma vastuses temale. Siinkohal siis lõike varemnimetatuilt.

HERKEL:

/---/ Kõigepealt peab opositsioon saama õiguse viia läbi rahvakoosolekuid ning kodanikuühendused vaba juurdepääsu valimiste jälgimiseks. Valimiskomisjonide koosseise tuleb muuta nii, et tekiks tasakaal võimu ja opositsiooni vahel. Kuid kõik see venib. Vaadatakse läbi seadusemuudatusi, tehakse tõlkeid, kooskõlastatakse presidendi kantseleiga, Veneetsia komisjoniga ja Jumal teab kellega veel. Musternäide sellest, kuidas Euroopa Nõukogu ees võetud kohustusi püütakse täita puhtformaalsete sammudega on avalik-õiguskliku televisiooni loomine, mis tõepoolest on olemas - paberil. /---/ Samal ajal kohtab uue sõltumatu telekanali Yeni TV loomine visa vastuseisu. /---/ Kusagil ajusopis toksib muidugi mõte, et mis siis saab, kui valimised ei õnnestu (minu kursiiv. M.L.) ja pettunud rahvamassid kogunevad tänavatele. /---/

Aserbaidžaan on lõhestunud maa. Ühest küljest vajab ta Lääne toetust, et kindlustada oma positsiooni kahe samuti ebademokraatlikuriigi - Venemaa ja Iraani - vahel. Teisest küljest kujutaks Lääne demokraatiastandardite ja inimõiguste tunnustamine suurt ohtu eliidi ja võimustruktuuride püsimajäämisele. /---/

Migratsioon käib põhiliselt kahes suunas - provintsist Bakuusse ja Bakuust välismaale. Emigrantide hulgas domineerivad venekeelne Bakuu intelligents ja noored, keda ei rahulda demokraatia ja põhivabaduste puudumine. /---/ Parlamendikultuuri, mille raames käiksid faktiliselt debatid opositsiooni ja koalitsiooni vahel, oma olemuselt Aserbaidžaanis pole, ega pole olnudki. /---/

Ainsa tegeliku sammuna demokraatia ja inimese põhivabaduste tunnistamise suunas oli umbes 50 poliitvangi vabastamine 20. märtsil. /---/

Olukord massiinformatsiooni kanalite vabaduste suhtes on katastroofiline. Viimane näide sellest vallast on praeguse presidendi onu ja kadunud president Geidar Alijevi venna Džalla Alievi kõne parlamendis, kus ta kutsus üles karmistama pressi käsitlevaid seadusi ja "kiskuma aju välja" ühel "kirjatsural", kes tegeleb korruptsiooniteemaga. /---/

Venekeelse ajakirja "Monitor" peatoimetaja Elmar Husseinov tapeti 2. märtsil oma maja trepil. /---/ Pärast Husseinovi tapmist hakkas hargnema teine sündmustejada. Kõigepealt röövitakse ühe rahvusvahelise panga juhi naine ja nõutakse 20 miljonit krooni lunaraha. /---/ Pantvang on seotud Alijevi klanniga. Samal ajal viibivad seoses Husseinovi tapmisega Bakuus türgi uurijad, kellele pakutakse võimalust uurida uut skandaali. Kui Husseinovi asi ei edene, siis selle teise asjaga saavad türklased kiiresti hakkama. Röövijate jäljed viivad Siseasjade Ministeeriumi kõrge ametniku Hadža Mamedovi juurde, kes on kriminaaljälituse ülem. Igas demokraatlikus riigis oleks tagasi astunud siseminister ja kogu valitsus. Ainult mitte Aserbaidžaanis. /---/

Küsimus on selles, mis ajani võib noort Alijevit lugeda üldise stabiilsuse garantiiks nii sise- kui välispoliitilises plaanis, arvestades samas ka finantsgigantide ("British Petroleum" M.L.) huvisid. /---/ Et liikuda edasi vajab riik poliitilisi ja majanduslikke reforme. Kes oleks valmis neid läbi viima? /---/ Arvestades Iraani naabrusega on Aserbaidžaan ameeriklaste jaoks ülitähtsa asukohaga. Samala ajal on Iraan ja Putini Venemaa valmis kokku leppima; ja neil on piisavalt vahendeid mõjutamaks noort Alijevit. /---/ Kõige rohkem aga sõltub loomulikult sellest, kui küpsed on aserid järgimaks ja nõudmaks demokraatlikku teed.

SHARIF:

Austatud härra Andreas Herkel. Lugesin neil päevil suure üllatusega stenogrammi teie esinemisest Eesti-Aserbaidžaani ühise parlamendikomitee istungil. /---/ Kõigepealt torkas seal silma avalik poliitiline santaaž - Aseribaidžaani hirmutamine värviliste revolutsioonide tondiga, mis kondavad postsovjetlikus ruumis. /---/

Te räägite, et "...vaadatakse läbi seadusemuudatusi, tehakse tõlkeid, kooskõlastatakse presidendi kantseleiga, Veneetsia komisjoniga ja Jumal teab kellega veel..." Kuid lubage, hr. Herkel, minu meelest nimetatakse seda protsessi kogu maailmas seadusloomeks. Ma ei usu, et eesti parlamendis valmistatakse seadus ette, vaadatakse läbi ja võetakse vastu vaid paari nädalaga./---/

Negatiivse näitena Euroopa Nõukogu ees võetud kohustuste täitmisest toote te ühiskondliku televisiooni ja leiate, et see on oleas vaid paberil. Ma ei nõustu teiega kategooriliselt - televisioonile on eraldatud hoone, lainepikkus, luuakse tehnilist baasi ja lõpeks käimas on ka presonalikonkurss. Ajakirjanikuna võin teile kinnitada, et eetrisseminekuks tuleb läbi teha kõik eelnäidatud etapid. /---/ Te räägite, et ta (OTV direktor. M.L.) on "vana kooli" mees. Kuid nõustuge, et tema praktilise kogemuse kõrvaleheitmiseks on see väide nõrk. Lõppude-lõpuks näitab praktika, et isegi "vana kooli" spetsialist töötab oma elukogemusega palju paremini. Kui ma ei eksi, oli ka tänane eesti president Arnold Rüütel varem nõukogude parteitöötaja. /---/

Te räägite pidevalt aserbaidžaani "poliitvangidest". Valikuta lülitate te nende nimekirja kõik nimed, mis mõned valitsusvälised organisatsioonid teile saatnud on. Aga kui need inimesed, kes teie nimekirjas "poliitvangidena" figureerivad kohe pärast vabanemist uue kuriteo sooritavad, kehitate te arusaamatuses õlgu. Meenutagem: Vugar Dadašev, teie määratluse järgi "poliitvang", tappis kohe pärast vabanemist kolmeliikmelise perekonna (Nagu kohtunik Anver Seyidov jutustas, vaid 200 dollari pärast. Ja näiteid oli teisigi. M.L.) /---/

Te ütlete, et "...olukord massiinformatsiooni kanalite vabaduste suhtes on katastroofiline...". Aga kuidas suhtuda siis sadadesse ajalehtedesse ja ajakirjadesse, ka opositsioonilistesse ja eratelekanalitesse, mis Aserbaidžaanis tegutsevad? Sejuures kirjutavad opositsiooni väljaanded, mida tahavad. Suure kogemusega ajakirjanikuna ma ei kiida heaks sõimu ja solvanguid kirjasõnaveergudel, sõltumata sellest, millistele poliitilistele jõududele nad kuuluvad. /---/

(Järgnevalt valgustab Azar Sharif ajakirjanik Elmar Husseinovi mõrva uurimist, millesse oli kaastud ka FBI ja teeb viiteid asjaga seoses rahvusvaheliselt tagaotsitavateks kuulutatud inimestele.)

Oma esinemises te puudutasite ka teist kuritegu, milleks oli rahvusvahelise panga juhi abikaasa röövimine, mis kiiresti avastati. Tahan teile teatada, et seoses selle kuriteoga vabastati kohtadelt ja anti kohtu alla mitmeid kõrgeid õiguskaitseorganite töötajaid.

Keegi ei väida, et Aserbaižaan on juba loonud tõeliselt demokraatliku ügiskonna. Kuid me ehitame kodanikeühiskonda ja me ehitame ta valmis. /---/ Te ei taha kangekaelselt märgata, et me ehitame üles demokraatiat mitte stabiilseis ja turvalistes eurotingimustes vaid pidades sõda Armeeniaga, kes on okupeerinud 20% meie territooriumist, mille tulemusel tekkis 1 miljon sõjapõgenikku. /---/ Teie ja teie Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee pole isegi pidanud vajalikuks nimetada Armeeniat agressoriks. Kas selle pärast, et Armeenia on kristlik maa ja Aserbaidžaan muhameedlik? /---/ Jäägu see teie parlamentaarsele südametunnistusele.

Nagu näeme, on tegu päris delikaatse olukorraga, kus üks pool tahab kangesti demokraatiale appi minna ja teise poole esindaja on mõneti hämmingus, et mida siis õieti tahetakse, ega ometi ise siia elama tulla.

Siinkohal jätkus konverents repliigiga õiguse ja partei seostest, mille lahtimõtestamise ma lugeja hooleks jätaksin.Vihjaksin vaid lausekatkele "poliitvang peaks vangis olema oma poliitilise aktiivsuse eest", mis vanematele inimestele läbi "nõukogudevastase tegevuse" tuttav peaks olema, ent vaid okupeeritud territooriumil võimalik peaks olema.
Järgnevalt väitis poliitvangide kaitsega tegeleva organisatsiooni esindaja, et "esitatud arvud poliitvangide hulga kohta on kaheldavad", ent alustas kohe pikemat tiraadi poliitvangide rehabiliteerimisest ja taasintegreerimisest, mis jättis omakorda mulje, et arvud - kus täpselt, ei tea - ei olegi vist kaheldavad. Sain teada, et 22 (!) inimõiguste organisatsiooni andmetel on mõned kohtud politiseeritud, protsessid korrumpeeritud, et poliitvange ei vabastata, et vaja on sõltumatuid kohtuid, mis peaksid olema... advokaadipõhised. Viimase all peeti oletatavalt silmas kahtlustatava õigust kaitsele.
Uurisin asja ka hr. Anver Seyidovilt ja tema ütles, et tegu on ilmse ebakompetentsusega. Ta tõi ka näite ühest kohalikust asulast, kus inimesed ründasid politseinikke, tapsid nad, võtsid ära relvad, peksid puruks jaoskonna, siis ründasid külakeskust ja peksid sellegi puruks ja... oligi kõik. Millega tegu - poliitiline või kriminaal? Samal ajal lõpetas kõneleja lausega: "Kes on kõrgema käsu peale vangi pandud, tuleb vabastada!" ja minule tuli Tiit Madissoni viimane vangisistumine meelde.
Nüüd arenesid mõttekäigud, mis võiksid olla seostatavad hr. Andres Herkeli sõnavõtu ja Azar Sharif'i vastuse mõnede lõikudega. Ja nimelt: täpsustagem poliitilise kuriteo mõistet, tõestagem, et tegu ei ole spekulatsioonidega, kerjamaks fondidelt raha ja poliitikutelt sidemeid tootes "represseeritute" nimekirju. Mis seal salata, konverentsil viibis suur hulk inimesi, kes olid vangis istunud. Kõlab absurdselt, aga mulle näidati ka inimest, kes olla 47 aastat istunud laoröövi eest. Millegipärast meenus aastate eest Tallinnas toimunud korruptsiooniteemaline konverents, kus asja hukkamõistjaid ja komiteede loojaid oli palju, ent mitte keegi ei toonud ühtegi konkreetset näidet...

Konverents jätkus mõttekäikudega, mille tulemusel moodustus kolm kõlama jäänud seisukohta:

1. poliitiline kurjategija on millegi teise patrioot
2. valimistulemuste võltsimine on poliitiline kuritegu
3. poliitilised kõned teenivad poliitilisi dividende

Ja siis pandi paika neli postulaati, mis natuke hirmu nahka ajasid:

1. luua kriteeriumid poliitilise kuriteo määratlemiseks
2. tagada kohtus riiklik kaitsja
3. kindlustada ühiskondliku organisatsiooni järelvalve
4. kedagi ei hoita valve all üle 24 tunni ilma kohtu otsuseta

ja kuulutati, et need poliitilis-kultuurilised aspektid peavad laienema üle Euroopa Liidu. Järgnes põhalikum presentatsioon Femke Hofstee van der Meulenilt poliit- ja muude vangide vangishoidmise ja rehabiliteerimise teemadel. Ja sellega sai hommik ja õhtu teisele päevale. Järgnes ülimeeldiv õhtusöök haritud inimestega vabaõhurestoranis toostide ja muu sinna juurde kuuluvaga. Kohal viibis ka meie pikast reisist kurnatud parlamendidelegatsioon.

Hommikul algas kõik otsast peale, ent nüüd oli minus tekkinud aktiivne soov mõistatada, millega see lugu lõpeb. Eelmise päeva lõpuseisukohad kummitasid endiselt. Kas tõesti tahetakse luua dokument, mis võimaldab inimese 24 tunni jooksul riikliku kaitsja abiga kohtust läbi lasta ning, kindlustades ühiskondliku organisatsiooni järelvalve, kohandada talle "kriteeriumid poliitilise kuriteo määratlemiseks"? Uurisin asja nii- ja naapidi, ent selgust ei kusagilt. Ja sõnavõtud muutusid laialivalguvaiks. Otsustati teha avaldus EU Parlamentaarsele Assambleele ja sellest juhinduda. Selle peale selgus, et aserite põhiseadus ei luba endast kõrgemat seaduslikku akti luua: ükski välisleping ei tohi midagi dekteerida põhiseadusele. Siinkohal võiksid muidugi meie õpetatud juristid idamaa-mestele tarkust õpetada, et võib küll, kui põhiseadus ise käsib endale pähe istuda või muul viisil, aga jäägu see siiski meie juristide meile väänata - aserid eelistavad jõulist põhiseadust. Deklaratsiooni materjalidele heideti ette deklaratiivsust ja hinnangulisust ja seda, et 'poliitiline kuritegu' on poliitiline, mitte juriidiline ega õiguslik termin. Ühesõnaga, kell 14.00 moodustati töögrupp deklaratsiooni lihvimiseks ja ainsa töövõimelisena liitus meie rahvaesindajatest töögrupiga oma vabal tahtel "vana kooli" mees, täiskarsklane ja mitmete tiitlite kandja hr. Ando Leps. Tööga loodeti valmis saada tunni jooksul.

Vahepeal selgus, et Euroopa Liidus on võimalik valitsusest vabaneda "rahulikul teel nende nimel, keda valitsetakse", mis iseenesest on küll huvitav, aga mille lahtimõtestamine jäägu juba igaühe enese teha. Ja kell 16.00 alustati dokumendi ettelugemist. Esitaksin (vaba) tõlke dokumendi venekeelsest versioonist:

Avaldus.

Meie, eesti delegatsiooni liikmed, Eesti parlamendi liikmed Arnold Kimber, Sven Sester, Aivar Õun, Helmer Jõgi, Leino Mägi, Indrek Raudne, endine eesti parlamendisaadik dr. jur. Ando Leps, EV Justiitsministeeriumi osakonnajuhataja Rait Kuuse, ajakirjanik Margus Lepa, kes osalesid 10. - 11. juunil 2005.a. Bakuus rahvusvahelisel konverentsil "Poliitvangide küsimus Aserbaidžaanis: kodanikukontrolli effektiivse mehhanismi väljatöötamine" kuulutame:

Fondi "21. sajandi inimõigused - Aserbaidžaan", ühiskondliku organisatsiooni "Kinnipidamiskohtade jälgimine" ja Bulgaaria organisatsiooni "Süüdimõistetud isikute re-integreerimine" projekti "Poliitvangide küsimus Aserbaidžaanis: kodanikukontrolli effektiivse mehhanismi väljatöötamine" on töötatud välja piisavalt kõrgel proffessionalsel taemel.

Sõltumatute ekspertide antud hinnang 80 poliitiliseks kinnipeetavaks kuulutatud isiku kohta annab võimaluse objektiivselt hinnata olukorda probleemi ümber Aserbaidžaanis

Konverentsimaterjalide analüüs ning nii kohalike kui välismaiste ekspertide hinnangud ei jäta kahtlusi, et tänaseni ei ole "poliitiliste kinnipeetavate" määratlemise kriteeriumid Aserbaidžaanis piisavalt täpsed ega objektiivsed. Se omakorda on viinud olukorrani, kus poliitiliste kinnipeetavate nimekirja on sattunud retsidiviste ja ohtlikke kurjategijaid. Näiteks sooritas Euroopa Nõukogu pealekäimisel 2002.a. vabastatud "poliitiline kinnipeetav" Vugar Dadašev 3 aastat pärast vangist vabanemist uue kuriteo tappes noore kolmeliikmelise pere (mees, naine ja väike tütar) omakasu ajendil. Seetõttu soovitame kindlasti rahvusvahelistel organisatsioonidel tähelepanelikumalt suhtuda poliitiliste kinnipetavate probleemisse Aserbaidžaanis.

1. juunil 2005.a. loodi Aserbaidžaanis fondi "21. sajandi inimõigused - Aserbaidžaan", ühiskondliku organisatsiooni "Kinnipidamiskohtade jälgimine" ja Bulgaaria organisatsiooni "Süüdimõistetud isikute re-integreerimine" poolt ekspertidest koosnev ühiskondlik nõukogu poliitvangide küsimustes, mille eesmärk on välja töötada ühtsed kriteeriumid poliitiliste kinnipeetavate määratlemiseks ja revideerida erinevaid "poliitiliste kinnipeetavate" nimekirju. Me käsitleme antud Nõukogu kui enamtoimekat mehhanismi loomaks selgust Euroopa Nõukogu ja Aserbaidžaani vahelm poliitvangide küsimustes. Samuti kutsume üles rahvusvahelisi õiguslikke struktuure looma kontakti selle nõukoguga.

ja allkirjad: Arnold Kimber, Sven Sester, Aivar Õun, Helmer Jõgi, Leino Mägi, Indrek Raudne, Ando Leps, Margus Lepa.

Järgnes mõnus õhtusöök kenas vabaõhukohvikus, kus me dokumendile allkirjad andsime ja tooste ütlesime. Muide, ka selles kohvikus oli avarust, kivisein kosega ja paar kassi. Seal peeti ka pulmi ja mängis mõnus kohalik muusika.

Bakuusse jäin veel mõneks päevaks, et pisut ringi vaadata ja eraasju ajada. Kokkuvõtteks võib öelda, et inimesed on seal toredad ja külalislahked, ja Aserbaidžaanis on, vähemalt ühe suure ja kulunud raamatu järgi, mida kohalik vaibakaupmees Seyed tutvustas, pea igal külal oma vaibamuster, seega ka peaaegu oma rahvus. Poliitiline aktiivsus on nagu ta on - tundub, et Allah on ikkagi suurim ja maapealne võim allub talle. Esimesel vabal päeval sõitsime päris kirju seltskonnaga Kuba'sse (Loe: kubaasse. M.L.), kus külastasime taas vabaõhurestorani, mis euronormide järgi kinni tuleks panna, aga mis üks igavesti hubane ja tore koht oli. Veevärk tuli otse mägedest kraani, WC oli "laulupeo-tüüpi" ja toidud-joogid traditsioonilised. Ka viin, millel nimeks "Briljantkäsi". Vestlesin seal pikemalt kohaliku inimõiguslasega, kus selgus, et ajakirjandusega on neil samad probleemid kui meil - paljusid ei avaldata. Mis põhjusel, seda on raske ütelda, kuigi põhjus võib olla ka soov jätta kasinast palgafondist niipalju kui võimalik toimetusele ja mitte anda raha või seda teenida võimaldavat leheruumi vabakutselistele. Teine mulje on see, et igasugused fondid ja -õiguslused võimaldavad pere päris kenasti ära toita, aeg-ajalt konverentsidel käia ja - mis kõige tähtsam - pidevalt tõestada üldsusele ja omasugustele oma sotsiaalset positsiooni ja vajalikkust.
Mis aga on minu meelest probleem omaette, on siiski see, et kristlane kipub muhameedlast õpetama, kuidas viimane peaks mošeesm käituma, et demokraatlik oleks. Nii ütlesin ka hr. Alakülale, kes otse küsis:"Kas sa käisid seal režiimi kutsel või muul viisil?", et jumal tänatud, et sa arvad seal režiimi olevat - kui seda ei oleks, kakleksid Aserbaidžaani koha peal kõikvõimalikud demokraatiatoojad ja nende abilised. Mis aga tõsiselt positiivne on, see on aserite mõistlikkus - tegid nad ju pärast hr. Herkeli tehtud märkusi suure konverentsi tuvastamaks võimalikke puudusi ja võtmaks vastu otsuseid, kuidas ilma välisjõudude sekkumiseta nendega toime tulla; justnimelt ise, ilma "targemate" peadeta, kes omade peadele nii või teisiti ohtlikuks võiksid osutuda. Selles on aserite tarkus, millest meilgi (näe - jälle tuli Tiit Madisson meelde! M.L.) õppida oleks.
Lõpetuseks nii palju, et peagi avatavat Bakuus Läti esindus, manat saavat tulevast aastast võrdseks dollariga ja BP-meeste kõrvallauas pillati lause, et kolme aasta pärast ollakse sealt läinud. Kas see nüüd õige on, aga nii ma kuulsin. Jääb üle vaid edasisi sündmusi jälgida. Kellel lugejatest küsimusi on, küsige Nõmme Raadiost , tel.: 6 555 077

Märkmed: