Lea Kreinin
Juunis on Torontos Roman Toi 100. a juubeli pidustused ning Kanadasse oodatakse külla Eesti üht mainekamat, Rahvusooper Estonia poistekoori. Tallinnas olles avaneb mul tore võimalus külastada selle koori proovi. Olen ärevil, jätan telefoni kõneposti (helistajate suureks hämmelduseks) teate, et olen poistekoori proovis ning sisenen Estonia teatri hoonesse. Koori mänedžer Tiina Leedu tuleb mulle vastu fuajeesse, mis juba kihab noortest lauljatest. Teel prooviruumi räägib Tiina lähemalt koorist ja selle tegemistest.
Tänavu 45-aastaseks saavas poistekooris laulab umbes üheksakümmend eri vanuses poeglast. Kuulus koor on aegade jooksul kandnud RAM-i Poistekoori ja Eesti Poistekoori nime. Enne põhikoori liikmeks saamist on vaja mitu aastat pingutada õppekoorides. Kõige pisemad ehk Jukud alustavad juba 4-5 aastaselt, järgmine vanuseaste on Juhanid ning põhikoori saavad poisid 9-10 aastaselt. Pärast häälemurret jätkub paljude lauljatee noormeestekooris, mis koos poistekooriga laulab ka klassikalise segakoori printsiibil. Kes arvab, et tegemist on mingi lihtsa ja vähenõudliku hobiga, eksib sügavalt. Poisid harjutavad kaks korda nädalas kaks tundi korraga, lauluproovidele lisaks on ka kohustuslik solfedžotund neile, kes muusikakoolis ei käi. Lisaks kõigele sellele õpetab kooris laulmine ka viisakust, hoolivust ja teistega arvestamist ning veel muid eluks vajalikke oskusi. Poistel on esinemisi vaat et samapalju kui kutselisel Eesti Rahvusmeeskooril – lisaks kontsertidele ja koorifestivalidele löövad noored lauljad kaasa ka Rahvusooperi „Estonia“ lavastustes. Tihti käiakse välismaal Eesti koorimuusikat tutvustamas ning festivalidelt tullakse ikka tagasi auhindadega. (Pikemalt Eesti Elu 6. mai paberlehes)
