10. august 2016
www.FORTE.ee
Kuidas mees- ja naispsühhopaat erinevad ja miks viimast võib olla raskem tuvastada
Foto: Wikimedia Commons / Em.jacobs
http://forte.delfi.ee/news/maa...
Psühhopaatia-diagnoosi määramiseks sobiv vahend on Robert Hare’i 2003. aastal välja töötatud redigeeritud kontrollnimekiri psühhopaatia tuvastamiseks (ingl PCL-R; Psychopathy Checklist – Revised).
Nimekirjas on 20 väidet, millest igaühele antakse punkte nullist kaheni vastavalt sellele, kui hästi too väide konkreetset isikut kirjeldab.
Maksimaalne punktisumma on 40; seda esineb äärmiselt harva. Uurijad peavad psühhopaatia piiriks 30 punkti. Hare’i hinnangul tähendab see, et umbes üks protsent elanikkonnast on psühhopaadid.
Loe ka Fortes ilmunud ülevaadet, mis vahet on sotsio- ja psühhopaadil, ja kuidas neid ära tunda.
Aastaid on teadlased meile kinnitanud, et enamasti on psühhopaatideks mehed. Sellise järelduse aluseks on peamiselt kinnipeetavate peal läbi viidud uuringud.
Vangid on aga vanglas sellepärast, et nad on tabatud. Me ei saa kunagi teada ei mees- ega ka naispsühhopaatide tegelikku valdavust, kuna paljude olemus tuleb päevavalgele alles siis, kui nad millegagi vahele jäävad.
Kas on võimalik, et naised pääsevad mõnedest kuritegudest kergemini karistuseta kui mehed, kuna ühiskond on harjunud neilt eeldama vähem ühiskonnaohtlikku või vägivaldset käitumist? Kindlasti.
Loe veel:
Mis vahet on sotsiopaadil ja psühhopaadil? (68) 06. märts 2015
Inimlikkus välja lülitatud: Mis toimub psühhopaadi ajus? (29) 29. juuli 2013
Warren jt (2003) leidsid, et vangla-asukate hulgas ulatub naistel psühhopaatia valdavus 17 protsendini — seda on märkimisväärselt vähem kui trellide taha sattunud meeste hulgas.
Mille poolest erinevad naispsühhopaadid meespsühhopaatidest? Robert Hare pakub järgmist analüüsi: „Need naised ei jää meespsühhopaatidele alla ei kuritegude mitmekesisuses ega ka tõsiduses, nagu ka mitte suutlikkuses toime panna külmaverelisi vägivallategusid.“
Uuringute osutusel võib põhjuseks olla asjaolu, et erinevalt paljudest meespsühhopaatidest, kes käituvad traditsiooniliselt agressiivsetel, ühiskondlikult konstrueeritud viisidel, mis toovad lõpuks kaasa nende sattumise trellide taha (ja nende psühhopaatia diagnoosimise), tegutsevad naispsühhopaadid peenemal, vähem varjamatult vägivaldsel moel, ehkki nende tegevuse tagajärjed võivad viimaks olla sama hävituslikud.
Mõelge pealtnäha lahkele meditsiiniõele, kes hoolitseb haige mehe eest. Too naine võib vabalt olla psühhopaat, kuid asjaolu, et ta „esineb“ vanema daamina, kellel on inimesi abistav elukutse, ajendab teisi teda heas valguses nägema.
Psühholoogiadoktor Seth Meyers kirjutab: „Psühholoogina, kes viib läbi vägivaldsusriski hinnanguid, näen ma vahetult, kuidas naised võivad ilmutada meestega igati võrreldavat kalduvust psühhopaatiasse.
Valdavateks tunnusjoonteks on kõhedusttekitav distantseerumine emotsioonidest, süümepiinade ja kahetsuse puudumine, libekeelsus ning rahulolu ja uhkus seaduste ja ühiskondlike tavade rikkumise üle.
Nagu meespsühhopaadidki, „harjutavad“ naispsühhopaadid sageli loomade peal, kuid seavad hiljem sihiku riskantsematele märkidele — inimestele.
Hea uudis on, et kuna loomapiinamine on seadusevastane, võetakse psühhopaadid mõnikord nende julmusetegude eest vahi alla, mis toob kaasa nende jaoks soovimatuid juriidilisi tagajärgi ning võib seega nende hoogu pidurdada või sundida nad ohjeldama oma tungi inimestele haiget teha.
Naispsühhopaadid, kelle vaimset seisundit ma olen hinnanud, on täpselt sama ohtlikud kui meespsühhopaadid. Oluline on aru saada, et naispsühhopaat võib pealtnäha paista teistsugune, kuna ta käitumismallid on teistsugused.
Ohutu välimuse all võib naispsühhopaadi ajendiks olla samasugune süümevaba, manipuleerimisele ja võitmisele suunatud hoiak nagu meestel.
Psühhopaatia teeb naised täpselt sama ohtlikeks kui mehed — võib-olla ohtlikumakski, kuna ühiskonnas levinud arusaamade tõttu on meil neid raskem ära tunda.“
https://www.psychologytoday.co...
http://forte.delfi.ee/news/var...
