Kassil on kasukas, pealkirja küsimus viitab lume alla korduvalt jäävatele kevade esimestele sibultaimede õitele. Fotol on Saaremaal 15.03 tabatud ärkajad-tärkajad, maadligi on märtsikellukesed, (snowflakes, Leucojum). Foto: Keskkonnaagentuuri palgeraamat ehk veispuuk ehk Facebook

Jooksed lillepoest kähku autosse, kaisutades paberisse mähitud lillekimpu nagu vastsündinut. Nende kroonlehed võivad ju kergesti saada külmakahjustusi. Aga on ka teist masti lilli, pealtnäha sama haprad, kuid neil on väike saladus. Külma aitavad taimedel trotsida taimemahlas leiduvad erilised külmumisvastased valgud (proteiinid) ehk – bioloogilised ANTIFRIISID, antifreeze proteins (AFP). Need takistavad jääkristallide moodustumist ning piiravad nende suurust ja kasvu. See kaitseb taimerakke kahjustuste eest.

Antifriisi teame igapäevaselt pigem seoses oma sõiduautodega kui külmakindlat jahutusvedelikku, mille külmumistemperatuur on veega võrrelduna madalam. Antifriiside valmistamiseks segatakse enamasti destilleeritud vesi mingisuguse alkoholiga. See on justkui esimestest lilledest väga kauge maailm, aga inimene jõudiski alles suhteliselt hiljuti taimede saladuste ja nutikuseni.

„Krõbedama külma saabudes võivad kaotada taimed küll ajutiselt oma jäikuse ja pikali maha vajuda, kuid sisuliselt jäävad nende koed siiski terveks. Nii saavadki need temperatuuri tõustes erilise vaevata toibuda. Taimede täpne külmataluvus on liigiti erinev,“ annab teada Eesti Rahvusringhäälingu huvitav Novaatori nimeline teadusuudiste portaal (www.novaator.err.ee).

Samas võiks küsida, miks teatud taimed üldse nii vara õitsevad? Seda, et varajased taimed kasutavad juhust rüübata rohket valgust enne, kui puud nende kohal lehte lähevad, on loogiline järeldus, mis vastab tõele. Aga enamik taimi vajab ka putukate abi tolmlemisel. Väga palju neid lume kohal ei lendle, küll aga tiirutavad nad juba nt lumikellukeste looduslikel kodumaadel Türgis, Kaukaasias ja mujal. Niisiis on varajane õitsemise aeg ja võsu areng neile sisse kodeeritud ehk talletatud nagu ka eelmisel kasvuperioodil nende sibulasse (keldrisse) talletatud toiduvaru.

„Aiataimena paljuneb lumikelluke enamasti vegetatiivselt sibulatega, sest Põhja- ja Kesk-Euroopas lumikellukestel kui siin mittelooduslike taimedel puudub tolmeldaja. Küll aga on lumikelluke looduslikes kasvukohtades putuktolmlev taim,“ selgitas Tallinna Botaanikaaia taimeteadlane Urmas Laansoo.

Mitte ainult sellised lumeproovis ellujääjad taimed ei tooda jää struktuuri korrastavaid polüpeptiide, vaid seda teevad ka teatud bakterid, seened ja loomad. Üha rohkem on tõendeid näiteks selle kohta, et külmumisvastased valgud ehk AFP-d suhtlevad imetajate (mammals) rakumembraanidega, et kaitsta neid külmakahjustuste eest.

Kas Eesti loodus huvitab ja kõnetab – kutsub lähemalt uurima ehk „läheb korda“ – ei jäta ükskõikseks? Sel juhul on rõõm edastada teadet, et nüüd olevat kõik (või vähemalt suurem osa) Eesti loodust ja elurikkust puudutavat põnevat ja harivat informatsiooni ühes kohas, sest valmis on saanud Keskkonnaagentuuri värske looduse teemaportaal Loodusveeb (loodusveeb.ee/et). Kohtume seal! Või lumisel peenral, metsa kevadisel üleujutusalal või putukaväilal. Oo, mis uus mõiste! Väil on läbisõidutee. Putukaväila kavandatakse Põhja-Tallinnasse Kopli (rongide) kaubajaamast Stroomi rannani. Kõigepealt putukad, siis inimesed (kergliiklejad) ja siis alles tramm.

„Me oleme ikka veel siin!“ kostus naabermaja valgeks väljaks muutunud peenrast. „Tekk visati juba kolmandat korda peale, aga me oleme kannatlikud ja mis peamine – visad! Päris ära me ei külmu, päästerõngaks on looduslik antifriis,“ sosistavad Tuulemaa tänava lumikellukesed, (snowdrops, Galanthus nivalis). Foto: Riina Kindlam

Märkmed: