Niisiis äratati meid kell 11.30 öösel, pandi soojalt riidesse, mina isa kukil ja vend ema käekõrval, jalutasime Raekoja platsile. Lumi kriuksus saabaste all, pakaseline ilm, rahvamurd…
Suur kell Raekoja tornis ligines südaööle, vasakul pool suurelt 1929 elektrituledes säramas, paremal pool pimedas 1930… Raadiost lasti muusikat, rahvas seisis vaikselt, oodates… Varsti oli tornist kuulda kellade lööke… Jõudiski kätte viimane löök, kell oli 12… Elektrituled kustusid 1929 pealt ära ja särama lõi 1930. Oli saabunud müstiline aastavahetus. Rahvas juubeldas, sooviti üksteisele head uut aastat. Raadiost saabus häälekõvendaja kaudu tervitus Tallinnast, riigipealt.
Varsti viidi meid koju, sooja voodisse tagasi. Veel unes mõtlesime, et selline ongi see aastavahetus. See öine elamus jäi eluks ajaks meelde (16 aastat hiljem langes vend Kuramaal ja mulle anti veel aastakümneid…)