Harri Mägi. ENSV KGB tegevuse lõpetamine. Tallinn: Varrak, 2012. 198 lk.
Miks sumbus KGB ülevõtmine Eestis erinevate komisjonide moodustamisse, mis ei suutnud sisuliselt tööle hakata ega võtnud olulisi dokumente ja inventari sugugi üle?
Miks oli kogu protsessi juures 1991. aastal Ülemnõukogu roll pea olematu, kui Lätis ja Leedus moodustatud parlamentaarsetel komisjonidel õnnestus siiski üht-teist ära teha?
Miks keskendusid Savisaare-Bakatini protokollid nii tugevalt tšekistide sotsiaaltagatistele, jättes samal ajal unarusse infokandjate pädeva ülevõtmise?
Miks likvideeriti KGB osakondi üle Eesti alles siis, kui plats oli puhtaks tehtud, midagi enam üle võtta ei olnudki?
Miks otsustas Hardo Aasmäe juhitud valitsuskomisjon Tartus üle võetud materjalid, mis talletati tänu kohalikule initsiatiivile, ühtäkki hoopis hävitada?
Need ja teised küsimused on teravalt tõstatatud Harri Mägi raamatus „ENSV KGB tegevuse lõpetamine“ („Varrak“, 2012). Harri Mägi (1955-2012) oli aastatel 1993-1995 ja 2001-2002 kahe Riigikogu erikomisjoni nõunik , mis mõlemad püüdsid kõnealustele küsimustele vastuseid leida.
Neil õnnestus lahendada muid olulisi küsimusi. Nii pani Enn Tarto juhitud esimene komisjon aluse Eesti lustratsioonipoliitikale, esitati luureorganite töötajate ja agentuuri avalikustamise kord, säilinud KGB materjalide kasutamise kord jne. Teine komisjon, mida juhtis Aimar Altosaar, otsis müstiliselt tekkinud ja kadunud sotsiaaltagatiste leppe jälgi ning andis kriitilise hinnangu KGB likvideerimisega tegelenud 1991. aasta valitsuskomisjoni tööle.
Harri Mägi jõudis oma töö käsikirjaga lõpule viia, kuid ei näinud raamatu ilmumist. Üks ajakirjanik küsis minult, miks ilmus see raamat nii hilja ja kas Eestis on jõude, kes püüdsid selle ilmumist takistada. Autorit lähedalt tundnud inimesena kinnitan, et kõik valmis nii, nagu kirjutajal töö vormistamiseks aega ja võimalusi oli. Eesti on õnneks demokraatlik riik ja keegi ei suuda selliste raamatute ilmumist takistada.
( http://www.herkel.net/?menu_id... )