Kui oli vaja üldsegi meeldetuletust, et fanaatikute vastu ei saa üksi vägi, siis 11. ja 12 novembri sündmused kolmes kohas - Kabulis, kusagil Afganistaani koopas ja Queensis - vapustasid jälle maailma.
Paistis, et USA ja liitlaste väed olid purustanud Talibani vastupanu konventsionaalse sõja taktikaga. Põhja-Alliansi sõdurid vallutasid Mazar-Esharifi linna aga president Bush ja Pakistani president kindral Musharraf andsid selgelt mõista, et Kabul jäägu sõltumatuks linnaks.
Põhja-Alliansi väeosad hoidugu Afganistani pealinnast. Kardetakse korralagedust kuna afganistaanlasi on mitmest leerist, ning Põhja-Alliansi sõdurid, kes rüüstasid Talibani vastases sõjas suuri maaalasid võivad korrata tehtud tegusid, ning jubagi teravust pigelisele olukorrale lisada.
Kabuli ja Teise maailmasõja järgse Berliiniga on vara võrdlust teha, kindel on et pingeid on ja jääb.Seda eriti kui ühest teadmatud, turvalisest kohatst teatas kaks kuud pärast terrorismiakte USAs videosalvestuse kaudu Osama bin Laden, et võttis lõpuks ametlikult vastustuse 11. septembril toimunu eest. Vana uudis, mis aga hirmuäratavam oli see, et fanaatik hooples et USA elusana teda kätte ei saa. Seni kaua kui mobiiltelefoniga saab bin Laden oma meestega ühenduses olla, pole ühtegi kohta maailmas, mida saab turvaliseks pidada. New Yorgis vaevalt, kus Ground Zero on võikaks meeldetuletuseks külastajatele, veel enam linna elanikele.
Veteranide päeval siis toimus järjekordne shokk New Yorgis. Vahetult peale kella üheksat järjekordne lennuavarii, taevast langes Airbus 300, pardal Dominikaani vabariiki lendavad puhkajad. Meie lehe trükkimineku ajal oli teadmata, kas oli tegemist terroristide tööga, või oli see vaid tavaline avarii.
Ent nüüd ei ole olemas mõistet nagu tavaline avarii. Lennundusõnnetused on alati hirmsad, ohvriterohked ja maailma tähelepanu paeluvad. Muutunud maailmapildis valitseb hirm. Alles saadi julgus tagasi, et lennureise ette võtta. Esmaspäevane juhtum nõrgendab jubagi habrast tunnet. Mis koledam on see, et uuesti on süütud saanud surma, mitte ainult reisjad, vaid nagu WTC’ga inimesed kellel oli ebaõnn teatud hoones olla. Sõjamentaliteet on paljuski olemas - kui lennukimürinat taevast kuuled, on esimene reaktsioon kusagile varjundisse jooksta. Nüüd pole pommid, mis taevast alla sajavad, vaid terved lennukid.
Nagu arvata, reageeris jubagi vintsutatud ameerika börs koheselt, Dow Jones langes. Kanada jubagi nõrk dollar võib libiseda alla 60 sendi piiri, eriti kui lisada möödunud nädalase uudise, et riigi suuruselt teine lennuliin Canada 3000 on pankrotis. Canada 3000 keskendus peamiselt puhkusereisijate teenindamisele, just nagu Queens’i avariis hävinud lend.
Oluline osa Põhja-Ameerika majandusest toetub turismile, ameeriklased on harjunud talvel soojematesse kliimadesse puhkama minema. Nüüd võib olukord tõsiselt muutuda, vanemad inimesed ehk Snowbirdid Kanadast võivad ka koju jääda, kus vähemalt kindlam tunne.
Nii mõnigi suurlinna inimene pani tähele päevadel pärast 11 septembrit, et taevad olid vaiksed. Kui juba harjumuseks on lennukimürinat kuulda, siis selle puudust märgati. Oli kummaline, kui lennuliiklus taastus, nagu koopaelanikule, kes kevadel maapinnale tuleb, oli kõik taas uus ja teistmoodi.
Osama bin Laden ühest koopast teise salakavalalt hiilides hõõrub kindlasti rahulolevalt käsi. Ei talle lähe korda mis Kabulis toimub, see on talle kindlasti just kui kulamäng ja keksukastides kargamine. Nagu teame, kulal on vähemalt reeglid, kui poisid üksteist taga ajavad, kätte saavad, homme mängivad jälle. Selline see relvastatud jaht afganistaanis on, ka see ei muutu üleöö.
Mis on muutunud USAs ja Kanadas, kindlasti ka mujal, on turvatunne. Seda lihtsalt ei ole, ja inimesed, kes suutsid oma hirmust üle ja mööda saada on taas vapustuses. Bin Laden on kinnitanud, et ainult üks hull, kes kamandab käputäit fanaatikute rühmitust suudab hirmutada ühte tervet tsivilisatsiooni. Tuleb lihtsalt loota, et USA luure suudab kiiresti leida õige koopa ja hävitada meie aja suurima kurjategija.
TÕNU NAELAPEA
