Vaatan pilti, millel liigub ühiselt rühm noori naisi. Nad on pikkades helesinistes kleitides. Nad viskavad õhku punaseid palle ja püüavad neid. Nende liikumine ei ole forsseeritud ja tundub täiesti loomulikuna. Nad on rõõmsad. Fooniks on sild, mis ühendab Malmöt Kopenhaageniga. Need on Malmötüdrukud. Näen neid ilu ja harmoonia sümbolina.

Meile tuntud eesti võimlemispedagoog Leida Leesment asutas Malmötüdrukute (rootsi k. Malmöflickorna) rühma üle 50 a. tagasi. Rühma tegevuse alustalaks on olnud loomulik liikumine, mis kujundab harmoonilise, oma keha täiel määral valdava inimese. 50 a. jooksul on tuhanded tüdrukud Malmöflickorna koolituse läbi teinud ja rühma ridades esinenud.

Ka siin Torontos elab üks endine Malmötüdruk, kunagine valikrühma võimleja Reet Leesment Sepp, kellel oli jaanuari algul külas teine valikrühma vilistlane, tema õde Tiina Leesment Bergh, Malmötüdrukute praegune juht. Tiina on, nagu emagi, hariduselt võimlemispedagoog ja pikaajalise kogemusega juht. Ta juhtis rühma juba emaga koos 15 aastat, ja on pärast ema surma 7 aastat olnud Malmötüdrukute peajuht. Istume kolmekesi kohvitassi juures Reeda päikesepaistelises köögis ja räägime Malmötüdrukutest. Esitan küsimusi.

Mille poolest erinevad Malmötüdrukud Sinu juhtimise all ema aegsetest?

Meie eesmärk on ema tööd edasi viia, tema vaimus edasi töötada, mitte tema tööd muuta.

(Tiina terve perekond jätkab ema tööd. Tema abikaasa Ulf Bergh on Malmötüdrukute pianist olnud 1955. aastast saadik. Nende tütar Jessica, elukutselt perearst, oli kaua valikrühma võimleja. Hetkel ootab ta last, kuid tegutseb edasi eelvalikrühma juhina ja ema abina. Nende poeg Mattias on muusikaüliõpilane, tegutsedes pianisti ja komponistina. Mattias on juba mõned teosed Malmötüdrukutele loonud).

Tiina jätkab: Ei oska ise öelda, millised on erinevused ema ajast. Koostöö on alati olnud. Põhi on sama, ajaga on alati kaasas käidud, jäädes truuks oma põhimõtetele. Seda, mida me teeme, võiks nimetada tantsuvõimlemiseks. See ei ole ei akrobaatiline, ei ka ballet, ja sellepärast täiesti unikaalne. Kasutame laulu ja muusikat folkloorist kuni dzhässini. Väljaõppinud Malmötüdrukul on arenenud liikumistunnetus ja rõõm ning tema liikumise juurde kuulub märgatav liikumise kvaliteet ja harmoonia. Ta ise tunnetab, et liikumine tuleb kuskilt sügavast – hingest.

Kuidas te seda saavutate?

Tüdrukud võivad 4-aastaselt peale hakata harjutustega, mis on sobitatud lapse vanusele ja küpsusele. Alustatake mängu ja lauluga, õpetatakse loomuliku liikumise põhimõttel rütmitunnet, koordinatsiooni, kehatunnetust. See viib aste-astmelt kõrgemale tasemele. Võimlejalt ei nõuta liikumist, milleks ta ei ole veel küps. Kasutatakse palle, hiljem linte ja salle. Pallitehnika on unikaalne maailmas, ja pallikavad äratavad erilist vaimustust publiku hulgas. Koostöö koreograaf Gordon Marshiga on kestnud paarkümmend aastat, tulemusega, et igal aastal on valminud valikrühmale unikaalne tantsuvõimlemise etteaste. Valikrühma muu programm töötatakse tihti välja koos rühma liikmetega. Praegu kuulub Malmötüdrukute rühmadesse kokku 500 tüdrukut.

Kevadetendusel ehk galal on publikul võimalik saada hea ülevaade kõikide rühmade tegevusest ning tasemest.

Ettevalmistus galaks algab varakult, aasta algul, kus kõik õpetajad koonduvad kuskile Skane kuurorti nädalalõpu „laagriks”. Seal otsustakse, mis kavadesse läheb. Igal rühmal on oma raskusastmele vastav kava. Gala-etendused on hästi viimistletud — muusikasaade on kooskõlastatud kavaga ja kutsutakse ka esinema soliste, tavaliselt lauljaid või muusikuid. Finaalis esinevad kõik rühmad koos, kusjuures igal rühmal on oma oluline osa etenduses. Etendused toimuvad kas Malmö ooperimajas või Baltiska Hallenis.

Mainisin varem, et mitmed tuhanded tüdrukud on 50 aasta jooksul Malmöflickorna ridades võimelnud ja esinenud. See ei ole neid mitte ainult heas füüsilises vormis hoidnud, vaid ka enesekindlust juurde andnud ja koostöövõimelisust arendanud. Skane maakond hindab väga Malmöflickorna panust ja autasustas rühma 2004. a. Idrottsgalal kui aasta parimat organisatsiooni, mis võimaldab sportlikku tegevust tüdrukutele.

Olete 50 aasta jooksul esinenud üle 1560 korra 34 eri maal. Kas Sa võiksid seda kommenteerida?

Reisimine annab muidugi juurde. Malmöflickorna käitumist ja viisakust on kommenteerinud Rootsi diplomaadid. Tüdrukud laulavad ka ühe laulu võõrustajamaa keeles. Peatutakse hotellides, aga kus võimalik ka kodudes. Tüdrukutele näidatakse vaatamisväärsusi ja tutvustakse maa kultuuri. Sõlmitakse ka tutvusi teiste rühmade liikmetega ja need kontaktid võivad jääda püsima. Kindlasti on see huvitavam kui tavaturistina liikumine.

Kas meenub mõni haripunkt reisidelt?

Peaaegu igas kohas on midagi huvitavat, kuid ütleksin siiski, et kõige rohkem mõju avaldas 1965. a. reis USAsse. Siis esineti Ed Sullivan Show’l ja tuldi ka Torontosse). Ümbermaailmareis 1994 jääb ka muidugi meelde. Käisime tol korral USAs, Kanadas, Uus-Meremaal ja Hong Kongis. Kaks aastat hiljem tegime ringreisi Lõuna-Aafrikasse, kus esinesime Johannesburgis, Pretorias, Durbanis ja Port Elizabethis.

Malmöflickorna pühitses aastal 2004 oma 50. juubelit. Kas Sa räägiksid natuke sellest?“

Juubeliaasta kõrgpunktidena võiks nimetada jaanuaris TurnGala'04-l osalemist Stuttgardis ja ümbruskonnas. Esinesime siis 11 korral. Siis 22. ja 23. mail esinesid kõik Malmöflickorna rühmad oma traditsioonilisel kevadgalal Malmö ooperimajas. 6. juunil Rootsi Nationaldagen'il esinesime jälle terves koosseisus Folkets pargis. 19. juunil korraldasime kava Euroopa Bridzhiturniiri avamisel Malmö ooperimajas. 26.—29. juunini esinesime ESTO avamisel ja valguspeol Riias. 9.—11. septembril esinesime Norwegian Military Tattoo raames Oslos ja samal ajal esines 14 Malmötüdrukut „Turandot'i“ uuslavastusel Malmö ooperimajas. Oleme Malmö ooperiga koostööd teinud 1993. aastast. 20. novembril oli 50. juubeli tähistamise etendus Baltiska Hallen'is. Jälle esinesid kõik rühmad kõige noorematest valikrühmadeni. Õhtul korraldas Malmö linn piduliku õhtusöögi 300 külalisele raekoja suures saalis.

(Olgu lisatud, et sellel peol austati Tiinat ja Malmötüdrukuid Skane maakonna, Malmö linna ja Rootsi Võimlejate Ühingu esinaise ja paljude kolleegide poolt. Tiina tütar Jessica Bergh Skoog pidas emale liigutava kõne ja anti üle mitmeid kingitusi. 4. märtsil 2005 autasustas Malmö spordiklubide ühing MISO Tiinat, kinkides talle miniatuurse koopia Carl Millese kujust „Pegasus” tema teenete eest juhina, kes on Malmö kuulsaks teinud nii Rootsis kui ka rahvusvaheliselt.)

Tiina jätkab: 29. mail toimus iga-aastane kevadgala, kus esinesid kõik rühmade liikmed. 3. ja 4. augustil esines 25 Malmötüdrukut Jerashi Festivalil Jordaanias.

Paistab, et teil oli küll väga tihe juubeliaasta programm. Millised on tulevikuplaanid?

Mais tuleb järjekordne kevadgala ja novembris esineme Kanaari saartel. Rahulikku aega on ka vaja, kuna 2004. aastal toimus nii palju. 2007. aastal tuleb jälle Gymnaestrada. Ei, ega ma üksi seda kõike ei tee. Mul on abiks Helena Lindblad, kes on abipeajuht ja Jessica. Lisaks on meil 15 juhti ja 4 klaverimängijat. Kõik juhid on endised Malmötüdrukud — kas siis valikrühmast või hea juhivõimega võimlejad teistest rühmadest.

Tiina nimetas siin Gymnaestradat, mis on ülemaailmsed, iga 4 aasta järel toimuvad võimlemisrühmade kohtumised, kus esineb kuni 20.000 võimlejat. Malmötüdrukud on nendest üritustest osa võtnud 1961. aastast saadik. Gymnaestradad ei ole rajatud võistlusele, vaid esinemisele. Nendel osalemine on Malmötüdrukutele tähtis, sest nii saab oma rühma taset võrrelda teistega. Ja Malmötüdrukud on igal korral valitud tippude hulka. Reet nimetas, et ainult Malmötüdrukud ja üks jaapani meesvõimlejate rühm on seda saavutanud. Nende kahe rühma vastu on publiku seas huvi nii suur, et ollakse juba varakult platsis, muidu ei saa istekohta. Gymnaestradal 1999 Göteborgis valiti Tiina lõpugala korraldajaks. Ekspertide hinnangul olevat see olnud üks parimaid.

Olen alati rõõmuga vaadanud Malmötüdrukute esinemisi ja soovin Sulle palju edu, jõudu ja tervist selle suurepärase töö edasiviimises, Tiina!

Märkmed: