EKN-i esimees Avo Kittaski kõrval on poes ametis kaks tänavu gümnaasiumi lõpetanud noormeest, Veiko Parming ja Riho Maimets, kel sügisel ülikooli tee algamas. Veiko asub Toronto Ülikoolis inseneriteadust õppima ning Riho Eesti Muusikaakadeemias komponeerimist. Mõlemad on tuntud oma eestimeelsuse poolest ja suvine EKN-is töötamine on olnud nende jaoks rikastavaks kogemuseks. Nagu kinnitab Avo Kittask, on poisid olnud ülimalt tublid, tehes kõik tööd, mis neile antakse, väga kiiresti ära. Samas on tal olnud huvitav kuulata nende omavahelisi kõnelusi Eesti poliitika teemal — parteidest, presidendivalimistest jm., sest noormehed on Eesti eluga hästi kursis ja omavad poliitilistel teemadel kindlaid seisukohti.
Estore on kui tükike Eestimaad: siin on saadaval nii palju Eestit puudutavat materjali ja infot, et rahule peaks jääma ka kõige nõudlikum külastaja. Üks riiulitäis materjali on välisministeeriumi poolt, mida antakse tasuta; sealhulgas kaardid, infobroshüürid, restoranide tutvustused jpm.
Kõige nõutavam kraam on sõnaraamatud: neid on nii tillukesi kui päris suuri, odavamaid ja kallimaid. Väga populaarne on eesti—inglise/inglise—eesti taskusõnaraamat. Ostetakse palju ka suuri Silveti sõnaraamatuid (välja andnud kirjastus TEA). Avo Kittaski sõnul võistlevad hinnad Eesti omadega: neid pole tahetud kõrgeks ajada. Ka igasugu grammatika- ja vestlussõnaraamatud on nõutud kaup, samuti Silveti sõnaraamat arvutisse pandava diskina. Saadaval on eesti keele õigekirjakontroll (spell check), eestikeelne arvutiklaviatuur, kus kenasti kõik täppidega tähed peal. Eraldi riiulid on romaanide, kokaraamatute, luulekogude, lasteraamatute jm. tarvis, ei puudu ka lauluraamatud ning mitmesugused ajakirjad ja ristsõnad. Väga huvipakkuv on muidugi ajaloo temaatika. Kui mingi soovitud raamat puudu, saab seda ka tellida, ja üsna pea ollakse ka online. Estore'il tuleb juba neljas tegutsemisaasta ja Avo Kittask on aru saanud, missugust kirjandust kõige rohkem soovitakse, seepärast teab ta hästi, mida kodumaalt tellida.
Seinu kaunistavad tuntud eesti kunstnike maalid. Esindatud on ka käsitöö ning ehtekunst, eriti palju ostetakse Eesti vapiga sõrmuseid: kooli lõpetamise, sünnipäeva-, leerikingiks. Kord tulnud üks mees ja küsinud, mida võiks pojale kingiks osta, soovides midagi püsivaks mälestuseks. Avo Kittask soovitanud talle Kalevipoja pildiga nahkkarpi ning selgunud, et poja nimi oligi Kalev: nii läks kingitus väga täppi. Ka Eesti temaatikaga riidekaup on müügil. Anne Roosmani kujundatud T-särgid on tema vanaisa, tuntud kunstniku Aksel Roosmani graafikaga.
Taustaks mängib eestikeelne Raadio Elmar... Nii on Eestist külla tulnud inimesed öelnud, et tekib tunne, nagu ollakse Tallinnas. Eestlaste kõrval astub poodi sisse ka mitmeid teiste rahvuste esindajaid, näiteks baltisakslasi, kes otsivad vastava kirjanduse kaudu oma juuri; samuti on käinud Eestist Torontosse elama asunud venelasi, kes ise ei pruugi eesti keelt rääkida, nende lapsed aga küll.
Pood pole aga sugugi ainus valdkond, millega EKN suvel tegeleb. Praegu on eriti aktuaalne olnud viisaküsimusega tegelemine: teatavasti nõutakse ikka Kanadasse reisivatelt Eesti kodanikelt sissesõiduviisat, mis on mõnikord üsna keeruline protsess. Üksikjuhte on EKN aidanud lahendada parlamendiliikmete abiga. Palju on abistanud parlamendisaadik ja välissekretär Peter Van Loan. Asjaajamist oli Pärnu rahvatantsurühma Kajakas viisadega, kes tuleb siia esinema 7. septembril toimuvaks peoks ja vastuvõtuks. Nüüd on asi õnneks nii kaugel, et viisad lubati neile kõigile õigeks ajaks anda.
Avo Kittask räägib, et viisanõude kaotamiseks teeb EKN jätkuvalt tööd; tänu eestlaste asjaajamisele on loomisel mitme partei kolleegium, kus see küsimus päevakorral, ning võib-olla on varsti selles osas positiivseid tulemusi.
Praegu teeb EKN ettevalmistusi 7. septembril toimuvaks suurürituseks Eesti Majas, kus tähistatakse Eesti taasiseseisvumise 15. ja Musta Lindi Päeva 20. aastapäeva, millise idee autor EKN-i liige Markus Hess. Pärnu kuulsad Kajakad saabuvad siia Lakewoodi Eesti Seltsi 60. juubeli tähistamiselt.