Registreerimine juubelihõngulisele Tartu Maratonile on lõppenud, sest osavõtjate arv on täis ja rohkem ei saa inimesi rajale lihtsalt tehnilistel põhjustel lasta. Aastaid tagasi võttis maratonist osa üle 10 000 suusataja. Tänaseks on võistlustingimused muutunud karmimaks ja nüüd on tehniline võimekus lubada rajale mitte rohkem kui 8 500 suusatajat. Lisaks armastatud rahvapeole on Tartu Maraton ka rahvusvahelise tähtsusega võistlus, kuhu sõidavad kohale parimad pikamaasuusatajad. Selles vallas ei ole erandiks tänavunegi aasta. Rajal on nii eelmise aasta kiireimad kui ka FIS Marathon Cupi kõvemad tegijad. Mullu võidutses 39. Tartu Maratonil Anders Aukland, kes tuleb oma esikohta kaitsma. Võimas norralane on parimaks osutunud juba kahel aastal järjest. Kas sinna lisandub kolmas võit selgub 20. veebruaril. Kolmekordse Tartu Maratoni võitja Raul Olle sõnul on osalejate nimekiri väärikas. „Maailma parimad pikamaasuusatajad on järjekordselt starti tulemas. Ahrlin ja Aukland on kindlasti tõsisemad pretendendid esikohale,“ kommenteeris Olle. Tema sõnul ei ole sellise tasemega meestele külm ilm takistuseks.
Valimisteemalised debatid on külma käest siseruumidesse kolinud. Tallinnas, Harjumäe kõlakojas on tänavu pesa teinud Edgari kohvik, troonides ähvardavalt all endiste tenniseväljakute juures asuva, eelmistest valimistest tuttava Mardi kohviku üle. Peab ütlema, et Savisaar domineerib Laari üle mitte vaid sümboolselt, vaid ka praktiliselt - nimelt on mupol (munitsipaalpolitsei) õnnestunud Laari kohviku sildilt ära kaotada habemiku pea. Veel hiljaaegu oli kohviku sildil mõnus ja muhe sõbralik karikatuur Laarist. Nüüd leiti, et see on valimisreklaam. Edgar linnapeana paneb korra majja, aga oma kohvikus teeb reklaami küll. Kuigi väljaspool tõepoolest Savisaare nägu ei ole, siis jällegi seespool võib lausa, naljaga pooleks, täheldada isikukultuse ilmingud: seinal ripub tohutu Edgari portree, ukse kõrval on elusuuruses plakat, kus kokakostüümis Edgar pakub koogikesi.
Üha enam ja enam on rahvast täis ka külade seltsimajad. Korralik valimisdebatt kultuurimajas on parem kui kehvake teater, pealegi tasuta. Kuigi poliitika vastu meil ju tõsiselt huvi ei tunta, on saalid triiki rahvast täis. Eesti kultuurimajade ja raamatukogude juhid jagunevad valimiste eel kaheks. Ühed ütlevad, et üks valimisjama ja poliitpropaganda, ega tee midagi, kui kirumine välja arvata. Teised aga kutsuvad juba aastaid kogukonna rõõmuks kokku debatte, kus kandidaadid pika laua taga mesijuttu vestavad ning vastukaubaks tuld ja tõrva kaela saavad. Aga ka pisikese pai põse peale. Lõpuks on kõik õnnelikud.
Sõjas ja armastuses ja valimiste eel on pea kõik lubatud.