NY Eesti Maja asutati 1946. Ehitati aastatel 1898-1899. Foto. Riina Kindlam Jõe
Armastus ja hoolimine on see, mis paneb rattad käima; inimesi suuri vahemaid ületama ja oma sõnumit vastuvõtlikega jagama; ühiseid pärusmaid avastama. Selliste eesmärkidega on kogunetud New Yorgi Eesti Majja juba 30 aastat järgemööda — just siis, kui puude all kollendama kipub ja võrad valendavad.
Kuid see kevad tuli veidi teisiti, vähemalt New Yorki ja seda oli ka kultuuripäevade esitluses tunda. Ameerika Hääle raadio-ajakirjanik Neeme Raud kirjutas 2. aprilli Postimehes, „Eesti kultuur New Yorgis: tänavu tõsise tooniga”. Ja olgugi, et müüdi naljakruuse, millelt oranzh notsu ehk “est.kult.” vastu naeratas, oli käesoleva aasta kultuuripäevade mustale särgile trükitud Erkki Engso foto valges, pildistatud esimesel õhtul kui World Trade Centeri kaksiktornide ohvrite mälestuseks süüdati kaks suurt valgussammast.
Juba neljapäeva, 28. märtsi õhtul, enne kultuuripäevade ametlikku avamist, oli kogunenud 90 teatrihuvilist Eesti Maja suurde saali nautimaks „eelroana“ Ugala teatri etendust prantslase Éric Emmanuel Schmitti näidendist “Enigma variatsioonid” Mikk Mikiveri ja Tõnis Mägi esitluses. Kokku nägi näitetükki kolme etenduse vältel 270 kaasmaalast.
Eesti tuntuim rahvamuusikust viiuldaja Tiit Kikas, oma seinalülitatud sõbraga. Foto: Riina Kindlam
Pikka ja uhket traditsiooni jätkav New Yorgi rahvatantsurühm Saare vikat kaunistas kultuuripäevade avamist. Ees vasakult Kersti Männik, Irene Kuhn, rühmajuht Liisi Vanaselja ja Andrus Kiik. Taga Kalju Ets ja Andres Olvet. Foto: Riina Kindlam
Kuid kultuuripäevade ametlikku algust tähistatakse juba pikemat aega maasikate, vahuveini ja kunstiga: 1972. aastal Hiiumaal sündinud Erkki Engso eksponeeris tosin must-valget fotot enda meisterdatud nahast raamides. Lisaks sellele on ta veel ka lilleseadja. Inglismaal sündinud, arhitektiks õppinud, kuid pikemat aega New Yorgis fotokunstile pühendunud Peeter Kolgi isa oli merekapten ja sealt pärineb tema eriline huvi sadamate, laevade ja laevadelt nähtu jäädvustamise vastu. Eesti Majas tutvustas ta Staten Island'i praamlaevade sarja. Pennsylvanias elavat vabakutselist illustraatorit Lars Leetaru on mõjutanud kunstnikust vanaema Ilse Leetaru. Tema tindi-, guashi- ja akvarell-joonistused on ilmunud muuseas New York Times'is ja Wall St. Journal'is.
Kultuuripäevad avas Inglismaal sündinud ja Torontos sirgunud Linda Pakri, kes organiseeris seda fenomeni juba viiendat aastat. Enne teda tüüris päevi sama kaua tuntud tantsija Marika Blossfeldt,
New yorklastest fotograafid Erkki Engso ja Peeter Kolk eksponeerisid oma loomingut selle linna eesti kultuuripäevade raames (ja raamides). Pildilt puudub näitusel osalenud illustraator Lars Leetaru. Foto: Riina Kindlam
Tantsis Liisi Vanaselja juhitud N.Y. rahvatantsurühm „Saare vikat“ ja luulekava omaloomingust esitasid kirjanikepaar Raplast Ly Seppel ja Andres Ehin. Juhiti tähelepanu sellele, et tänavune kultuuripäevade esinejaskond pärines kaugemalt kui vaid ülekaalu kippuvast Tallinnast: 7 etteastujat alustas New Yorgi reisi kas Raplast, Tartust või Elvast.
Avaõhtu lõppes eesti muusikute (Tõnis Mägi, Kärt Johanson, Siiri Sisask, Jaan Sööt, Tiit Kikas ja Andres Kuut) väga mitmepalgelise ja liigutava kontserdiga, mida korrati laupäeva õhtul, mis seega jääb järgmise päeva kirjeldusse.
