EV Suursaadik ÜRO-s Jaak Jõerüüt abikaasa Viivi Luigega
„Ka eestlane võib saada ÜRO peasekretäriks.Teoreetiliselt on selline võimalus paarikümne aasta pärast täiesti olemas, sest Eestil on nüüd kanal selle teostamiseks,“ arutleb alaline saadik ÜRO juures hr. Jaak Jõerüüt.
Kohtume kirjanik ja diplomaat Jaak Jõerüüdi ja tema abikaasa Viivi Luigega Eesti esinduse 26. korruse nurgapealses büroos, kust avaneb vapustav vaade all laiuvale Kesk-Manhattanile. Kui saadiku töölaua tagant pilku tõsta, näeb paremal kõrgumas Empire State Building'u pilvelõhkujat — et saaks torniga tõtt vaadata, nihutas Jaak Jõerüüt oma töölaua teise seina. Jaak Jõerüüt ja Viivi Luik on alles värskelt saabunud „Suurde Õuna“ ja elugi alles sissesättimisel, seetõttu räägime pigem suursaadiku eelmisest lähetusest ja viimastest töödest.
Jaak Jõerüüt oli Eesti esimene sõjajärgne suursaadik Itaalias, hiljem ka Maltal ja Küprosel. Itaalias elamisest räägib kirjanikepaar vaimustunult. Rooma rangest arhitektuuripoliitikast, mis keelab kesklinna uusehituste rajamise, säilitades sellega linna inimlikud mõõtmed ja keskaegse ilme. Sellest, kuidas muutub tunnetus kultuurist, elades Itaalias, kus kogu inimtegevus on mitu tuhat aastat põimunud läbi kristliku maailmakultuuriga. Jaak Jõerüüdi Itaalia-kogemustest on kirjastuses järge ootamas uus raamat, mis Eestis poelettidele jõuab aasta lõpuks. Diplomaat Jõerüüdist enam teavadki eestlased vist kirjanik Jõerüüti. On ju ta avaldanud 12 raamatut ja lugematuid artikleid-esseid ajakirjanduses, viimane luulekogu ilmus tänavu kevadel.
Viivi Luige puhul on tegemist ühe kuulsaima ja omapäraseima Eesti poetessiga, kunagise imelapsega, kelle esimene luulekogu ilmus, kui ta oli vaevalt 18-aastane. Sellest ajast on ta avaldanud 11 luuleraamatut, 3 romaani ja lasteraamatuid. Viivi Luige esimesi romaane „Seitsmes rahukevad“ ja „Ajaloo ilu“ saatis suur huvi ja lugejate äratundmisrõõm, raamatuid on tõlgitud paljudesse keeltesse. Viimastel aastatel avaldas Viivi Luik ajakirjanduses palju ühiskonnatundlikke artikleid, millest osa on koondatud ka raamatusse.
Diplomaaditöö kõrvalt ei jää Jaak Jõerüüdil enam eriti aega puhta kirjatööga tegelda, samas ei hoia ta oma sõnaseadmisannet vaka all. Nii saab kaudselt kirjanduse valda arvata ka valitsustevahelise raporti „Eesti ja Soome Euroopa Liidus“, mille autorid on valitsuste poolt määratud sõltumatud eksperdid Jaak Jõerüüt ja Soome endine pangandusjuht Esko Ollila. Kumbki mees kirjutas oma nägemuse kahe riigi sidemetest, suhetest ja tulevikust ning koos mõeldi välja ühised tegutsemissuunised. Tegemist on äärmiselt huvitava lugemismaterjaliga (kättesaadav muuseas ka internetis), mis lahkab kahe sugulasrahva ja naaberriigi suhteid nii rohujuure- kui valitsustasandil. Jaak Jõerüüdi nägemust lugedes pole kahtlustki, et selle on kirjutanud kirjanik — selge ja lihtne kauni keelega tekst, ei jälgegi tavapärasest poliitilisest kantseliidist, väga siiras ja aus, lausa jahmatavalt avameelne. Kirjanik Jaak Jõerüüt soovitab raportis soomlastel loobuda nn Suure Venna kompleksist, mida nad kippusid suhetes eestlastega kasutama. Poliitik Jõerüüt poleks seda soovitust kunagi järgida saanud. „Keegi ei saaks valitsuse tasandil sellist asja välja öelda ja mingi sõltumatu ajakirjaniku sõnal poleks jällegi sellist kaalu. Mul oli tõepoolest ainulaadne positsioon neid ilminguid ära märkida ja seda raportit kirjutada — olin valitsuse poolt määratud, samas sõltumatu ja mulle olid antud täiesti vabad käed. Lisaks tunnen ma Soome ühiskonda väga hästi,“ räägib Jaak Jõerüüt ning lisab, et raport tekitas Soome ühiskonnas suure (peamiselt positiivse ja äratundva) vastukaja ning juba praegu, poolteist aastat pärast raporti avalikustamist on näha, kuidas Soome poliitikute suhtumine on muutunud.
Jaak Jõerüüt räägib veel pikalt sellest, kui palju intensiivsemaks on muutunud Eesti töö ÜROs ja kui palju olulisemaks maailmaorganisatsioon Eesti jaoks pärast eelmise aasta maikuud. Lisaks liitumisele Euroopa Liiduga sai Eestist ka Ida-Euroopa regionaalgrupi liige. See on organisatsioon, mis annab Eestile kanali ja tehnilised vahendid pürgimaks nii ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks kui miks mitte ka ÜRO peasekretäriks. Aga sellest kõigest lähemalt juba Kultuurifondi õhtul, kus Jaak Jõerüüt räägibki osalejatele teemal „Eesti ja ÜRO“.
Eesti Kultuurfondi õhtu toimub 13. novembril kell 5 New Yorgi Eesti Majas.
Kava:
Suursaadik Jaak Jõerüüt „Eesti ja ÜRO“.
Anne Valmas „Eesti pagulaskirjanduse tutvustamine maailmale“.
Prof. Mardi Valgemäe „Tagasihoidlik ettepanek ausamba asjus“.
Esitatakse Viivi Luige luuletusi.
Õhtusöök.
Olete kõik oodatud!
