Bonnis asuv baltlaste ühingule kuuluv Annabergi loss tõi neljandat aastat kokku Saksamaa, kuid ka
teistes lähiriikides elavad eestlased ja kultuuritegelased Eestist.
Kultuuripäevade traditsioon ulatub tegelikult aastate taha, kuid neli aastat tagasi otsustas Frankfurdis elav kunstnik Eha Salla neile uue vormi anda ja kutsuda Eestist oma tegemisi tutvustama kirjanikke, muusikuid, filmitegijaid ja näitlejaid. Viimased kaks aastat on teda korraldamisel toetanud Trieris elav muusikaõpetaja ja kultuurikorraldaja Anneli Aken.
18.–20. märtsini kestnud kultuuripäevad, kuhu tänavu kogunes 75 huvilist, on erilised oma õhkkonna poolest – kultuuritegelased Eestist ei kao pärast esinemist kuhugi, vaid neile võib iga kell ligi astuda ja juttu ajada.
Näitleja Jaak Prints esines Annabergis teater NO99 monolavastusega “Kodumaa karjed”, vastas pärast etendust koos dramaturg Eero Epneriga küsimustele ja istus seejärel veel paar tundi austajate ringis, kes kuidagi ei tahtnud teda isegi esinemiskostüümi vahetama lasta.
“Siin on väga südamlik ja tore, leian, et kultuuripäevad on väga vajalik kooskäimine,” lausus Prints. “Alguses oli kahtlus ruumi suhtes, et kas see sobib teatri jaoks, aga saalis olev kamin andis atmosfäärile juurde.”
Riigikogu liige Vabaerakonnast Andres Ammas rääkis kuulajatele poliitilisest kultuurist, tuues kuulajaskonnale sobivalt ühe näite Saksamaalt, kus leidis ühest väikelinnast kolmelt hoonelt kirja, et need on renoveeritud selle ja selle linnapea toetusel, olgugi et tegu on maksumaksja rahaga. “Ehk ei peaks neid tahvleid nii palju olema,” leidis Ammas.
Kultuuripäevi kiitis poliitik väga, nii korraldajaid kui ka neid, kes viitsivad kohale tulla. “Sain siit sellise kultuurilaksu, mida kodus annab otsida,” tunnistas Ammas. “Kodus ma ilmselt ei läheks sellise muusika kontserdile, mida esitasid Argo ja Liis, aga kui mind ninapidi sisse pisteti, meeldis väga. Õhustik oli sundimatu, positiivne ja südamlik.”
Režissöör Jaak Kilmi ei saanud laste haigestumise tõttu Bonni lennata, kuid huvilised said vaadata tema dokumentaalfilmi “Moest väljas” ja küsida filmi kohta Skype´i kaudu.
“Ma ei tea, kas filmitegemine peab vaatajat raputama, aga Reet Ausi ökomoefilmi tehes tekkis tunne, et tegin esimest korda midagi sellist, millel on ka hariduslik väärtus,” rääkis Kilmi. “Muidu on filmilooming endale huvitav, egotrip, aga “Moest väljas” on ka ühiskonnale vajalik ja seda tehes tundsin, et peaksin oma ego taandama. Seal pole ka erilisi vormimänge, film teenib Reeda algatuse portreteerimise lugu.”
Korraldaja Anneli Aken ütles, et ta ei tahaks kedagi esinejatest eriliselt esile tõsta. “Kõik panid mõtte liikuma või tegid hingele pai,” lausus Aken. “Me ju ei kutsuks külla kedagi, keda me ei usalda. Esimese tagasiside põhjal tundub, et publikule meie valik sobis ning esinejatele kõik see, mis neid kohapeal ees ootas – avatud, kultuurijanused inimesed ja mõnus õhustik.”
Aken sõnas, et korralduslikult võis uhke olla teatrietenduse üle – ruumiliselt ja tehniliselt keerukas asi sai tehtud nappide vahenditega ning veidi ebatavaliste pingutustega, aga kunstiliselt ei mingit hinnaalandust.
“Dramaturg ise, Eero Epner helipuldis oli sümboolne järg Epneri hommikupoolsele jutule sellest, kuidas kaasaegne teater valib traditsioonilise hierarhilise töökorralduse asemel hoopis teistsuguse tee: esimesse lugemisproovi kutsutakse ka “keldrikorrus” – heli- ja valgustehnikud,” täiendas korraldaja.
Aken meenutas, et päev enne kultuuripäevi ütles talle üks soomlane, et ta imetleb meie tegevust – ta ei teadvat, et Saksamaal elavad soomlased käiksid nii aktiivselt läbi ja korraldaksid nii palju kultuuriüritusi oma ala parimate esinejatega.
“Saksamaal elavatel eestlastel ei ole just üleliia palju võimalusi Eesti kultuurist osa saada,” leidis korraldaja. “Riik on ju väga suur, inimesed elavad hajali, üheks õhtuks Berliini või Hamburgisse kinno või teatrisse naljalt ei sõida, aga üks kontsentreeritud nädalavahetus kustutab kultuurinälja korraga ning tükiks ajaks.”
Laura Rummel Wuppertalist ja Karin Schmauck Kölnist jäid kultuuripäevadega väga rahule.
Karin Schmauck ütles, et on elanud 23 aastat Saksamaal ja kultuuripäevadel käinud seitse-kaheksa korda. “Kui enne üritust esinejate nimesid lugesin, ütlesid vähesed mulle midagi konkreetselt, aga tundus põnev,” rääkis Schmauck. “Mind toob siia uudishimu ja võimalus olla tänapäeval Eestis toimuvaga kursis, näiteks NO99 teatrist olin kuulnud, aga seni näinud mitte. Käin ka eestlaste üritustel mujal, näiteks teatrietendustel Luksemburgis. Ise ma poleks ilmselt kunagi sellisele kontserdile või näitusele läinud ega teadnud enne kirjanik Urmas Vadit, aga nüüd panin endale kirja, et Eestist tuleb tema raamatuid osta.”
Laura Rummelile meeldis eriti “Kodumaa karjed” etendus, aga ka Eero Epneri loeng NO99 teatrist. “Sain lõpuks vastuse, mida kujutas endast “Ühtne Eesti”, mida mõni aeg tagasi kõik promosid. Nautisin ka huvitavaid vestlusi.”
Kultuuripäevadel esinesid muusikud Argo Vals ja Liis Ring, kirjanik Urmas Vadi, teatri NO99 dramaturg Eero Epner, kunstnik Kalli Kalde, režissöör Jaak Kilmi, näitleja Jaak Prints ja poliitik Andres Ammas.
Kristiina Vaarik
Foto autor: näitleja Jaak Prints - Frank Rockstroh
Foto autor: muusik Argo Vals - Ann Kaer
