Sihtasutuse Tallinn 2011 suurimaks eesmärgiks anda elu nutikatele, uudsetele ja unikaalsetele ideedele ning nendele ettevõtmistele, mis tooks kultuuri linnaruumi, rahva sekka. Eesmärk oli anda võimalus kodumaistele tegijatele, mitte osta kalli raha eest sisse välismaiseid esinejaid.
Autor: Kaja Póder
Kultuuriminister Rein Langi hinnangul oli lõppenud kultuuriaasta väga sisukas, kuid selle tõelist tähtsust saame hinnata alles mõne aasta pärast.
Kõige parem on kultuuriaasta juures ministri arvates aga see, et kogu aasta jooksul sõlmisid eesti kultuuritegelased palju rahvusvahelisi kontakte ja sidemeid. Rahvusvahelisi partnereid oli 67 riigist.
“Selles mõttes me suudame tegelikult hinnata kultuuriaasta tähtsust alles umbes kolme kuni viie aasta pärast, sest nendest kontaktidest hakkavad nüüd tekkima kõikvõimalikud ühisproduktsioonid, ühisprojektid, ühislooming,” ütles Lang ja kinnitas, et kultuurisündmused ei jää ka järgmisel aastal rahata.
Teater NO99 kunstilise juhi ja direktori Tiit Ojasoo hinnangul muutis kultuuripealinna aasta Tallinna vähemalt korraks normaalseks Euroopa linnaks.
“Siin oli võimalik tunda end kõige paremas mõttes linnakodanikuna – sa said aru, et ei ela enam keskajal või ürgajal ega pea mõtlema vaid sellele, kuidas ellu jääda,” rääkis Ojasoo “Aktuaalsele kaamerale” antud usutluses.
“Kultuur on teatud mõttes luksus, mida saab endale lubada täiskasvanud ühiskond ja mul on hea meel, et Tallinn seda 2011. aastal ka oli,” lisas ta.
Samas hoiatas Ojasoo, et 2012. aastal tabab Eesti kultuurielu kindlasti pohmelus ning tühi tunne, mis saabub siis, kui mõistetakse, et kultuuri jaoks pole enam kasutada samu summasid mis mullu.
“Kultuuripealinna aasta andis meile võimaluse teha natuke rohkem ja mõtelda natuke suuremalt ning muidugi on kahju, kui võimalusi vähemaks jääb,” ütles ta, kuid lisas, et pakitsus hinges, mis käsib luua, ei kao kuhugi.
2070 vastajast suurem osa ehk 65,3 protsenti leidis, et kultuuripealinna aasta ebaõnnestus täiesti.
25,7 protsenti arvas, et toimunuga võib enam-vähem rahule jääda, üheksa protsenti aga pidas aastat suurepäraseks.
Üldiselt on ikka nii, et see, kes tahab, leiab kultuuri üles nii ehk naa, ja nagu paljude teistegi asjade puhul, ei saa ka kultuuri vägisi kellelegi suhu toppida.
Projektiga algusest peale seotud Jaanus Rohumaa sõnul ei saagi kultuur kõigile inimestele korda minna. “See on täiesti selge. Ega kõik inimesed laulupeol ka ei käi. Ega ka Õllesummeril,” ütles ta.
2012. aasta Euroopa kultuuripealinnad on Guimarães Portugalis ja Maribor Sloveenias. Eestis aga tähistatakse tänavu paljude ettevõtmistega eesti filmi 100. sünnipäeva.
Kultuuripealinn Tallinn faktides
• Kõige suurema publikuarvuga olid Merepäevad – 100 000 külastajat. “Vabaduse laul” – 75 000 külastajat, laulu- ja tantsupidu – 77 000 külastajat, NO99 Põhuteater – müüdi 13 200 piletit.
• Tallinn 2011 tervikeelarve (2007–2012) on 15,31 miljonit eurot.
• Suurima eelarvega üritus oli Põhuteater. Kogueelarve (ehitus + programm) oli 553 448 eurot.
• Tallinn 2011 viis sel aastal ellu 300 projekti. Toimus ligi 7000 kultuurisündmust. Plaanitust jäi ära kaheksa projekti, seda peamiselt partneripoolse rahastuse puudumise tõttu.
• Umbes 50 protsenti programmist ehk ligi pooled üritused olid publikule tasuta.
• Kultuuripealinna projektide elluviijate hulgas oli osalisi 67 riigist, kõige rohkem tehti koostööd Soome ja Saksamaa kultuuritegelastega.
• Välismeedias ilmus aasta jooksul 730 kajastust. Lisaks avamistseremooniale olid välismaises meedias popimad üritused Tallinn Music Week, Punkt Tallinn, Eksperimenta!, Treff, laulupidu, Stalker Festival, Gateways, Põhuteater.
• Eesti majutusettevõtetes peatus 2011. aasta kümne kuu jooksul 2,34 miljonit sise- ja välisturisti ehk sama palju kui 2007. aastal kokku.