Eesti Kunstimuuseumi lipulaev, Kadrioru pargis Lasnamäe nõlva alla ehitatud ringikujuline KUMU sai 16. veebruaril kuueteistkümne-aastaseks. Sünnipäeva teemaks oli sel aastal keskkond, roheline mõtteviis ja jätkusuutlikkus, nagu tähistab ka reklaamikujundus (pealkirjas), mille taustaks Malle Leisi maal „Taimestik“ (1968). Tähtpäeva tähistati lausa neli päeva järjest eri keeltes näitusetutvustuste, loominguliste töötubade ja 5 € sooduspiletiga.
Olles pikka aega KUMUsse mitte sattunud, tekkis väikest viisi hasart: musternäide eestlastele tihtilugu omasest nähtusest „Alul ei saa vedama, pärast ei saa pidama“. Nimelt käisin KUMUs kolmel järjestikusel päeval. Reede õhtul tutvusin uue, tegelikult täpselt aasta tagasi avatud püsinäitusega „Identiteedimaasikud. Eesti kunst 1700-1945“ selle kuraatorituuril. Laupäeval võtsin tütre käevangu Lõuna-Eesti loojate näituse kuraatorituurile ja Berliinis tegutseva Kanada kunstniku Jeremy Shaw seitsme hiiglasliku ekraaniga video-, heli- ja valgusinstallatsioonile „Phase Shifting Index“, mis oli vaadeldav eelviimast päeva. Kumu veebilehel oli näituse tutvustuseks öeldud: ,,See on Shaw viimane ja seni mastaapseim teos, mis valmis isikunäituseks Pariisis Pompidou keskuses 2020. aastal. Mainekas kunstiajakiri Frieze nimetas selle 2020. aasta Euroopa kümne parima näituse hulka. Antud video-, heli- ja valgusteos mängib fiktsiooni ja dokumentalistika piiril, vaadeldes inimesi, nende uskumusi ja ekstaatilisi rituaale tulevikus, 22. sajandil.“
Ning pühapäeval tajusin, et pean siiski tõttama tagasi muuseumipoodi, soetamaks Lõuna-Eesti loojate vaimustava näituse (võrokeelse „Talomuro ilmaruum“, eesti keeles Taluõue universumi) võrratut värvireprodega kataloogi sünnipäevahinnaga. Ma ei kahetse seda otsust. Näitus on KUMUs veel 10. aprillini ning septembrikuus jõuab Eesti Rahva Muuseumi, kus just avati suurnäitus „Värvide ilu. Eesti kuldaja kunst Enn Kunila kollektsioonist“. Suur osa ERMis 2. oktoobrini väljas olevatest Konrad Mägi maalidest saabus omakorda Soomest, jaanuaris lõppenud EMMA Espoo moodsa kunsti muuseumi suurelt ülevaatenäituselt „Konrad Mägi – The Enigma of Painting“.
Kanadalase ekraanide asemel avatakse 18. märtsil KUMU II korruse suures saalis näitus „Mõtlevad pildid. Kontseptuaalne kunst Moskvast ja Baltimaadest“, mille suur osa 1970.-1980. aastatel Nõukogude Liidus sündinud teosetest saabuvad New Jerseyst, Norton ja Nancy Dodge'i kogust Zimmerli Kunstimuuseumist Rutgersi Ülikooli juurest.
Eestisse taas küllatulijatel on vastas palju imelist kunsti, mida kogeda.
Riina Kindlam, Tallinn
Detail Konrad Mägi värvikirevast teosest „Elsi Lõo portree“ (1915) on KUMU uue püsinäituse nägu. Tema pilku kohtab näitust kirjeldava raamatu kaanel, plakatitel, arvutihiire-mattidel, külmkapimagnetitel ja hetkel lausa KUMU näitusepiletil. Thekla Else (Lõo) Tammist, tuntud ka kui Elsi, sündis 1904. a. Võrus ja suri Kanadas. Ta kuulus korp! Filiae Patriaesse (coetus 1926/27) ja töötas ametnikuna välisministeeriumis enne tütrega põgenemist. 2003. a. Vermontis surnud Tiiu Tammist O'Brien puhkab oma riigikohtunikust vanaisa Jaan Lõo kõrval Tallinna Siselinna kalmistul. Raamatukaane kuvatõmmis Eesti Kunstimuuseumi e-poe (pood.ekm.ee) lehelt
Jaan Koorti (1883-1935) õlimaal „Otepää kevadmaastik“ (1910) Lõuna-Eesti loojate näitusel meenutab väga Kanada maalirühmitusse
Group of Seven kuulunud A.Y. Jacksoni hiljem loodud talviseid Québec'i maastikke.
Group of Seven koondus aastal 1919. Foto: Riina Kindlam
Võrumaa taluperest pärit pallaslase Karl Pärsimägi (1902-1942) õlimaal „Talutuba soemüüriga“, 1935. Maal kujutab vana naist toetumas vastu punast soemüüri talutoas. Andekas Pärsimägi jäi Pariisis II maailmasõja sündmustele jalgu, arreteeriti ning hukati 1942. a Auschwitzi koonduslaagris. „Tema arreteerimise põhjuste kohta ei ole kindlat informatsiooni. Ta ei olnud juut, kuid võis proovida aidata mõnda juudist sõpra või kuuluda Prantsuse vastupanurühma, samuti võis põhjuses olla seksuaalne sättumus. Kunstiloolane Mai Levin on nimetanud vahistamise põhjusena NSV Liidu kui Saksamaale vaenuliku riigi kodakondsust.“ (Vikipeedia). Foto: Riina Kindlam
