BNS, Postimees
18. juuni 2019, 18:40
Mängufilm «Sangarid».
FOTO: Acme Film
Kunagistel skandaalsetel paadipõgenikel Aleksander Pertelil (Alex Lepajõe), Harry Gelsteinil ja Daniel Ladionil (Raivo Roosna) ei õnnestunud nende põgenemise ainetelb valminud mängufilmi «Sangarid» levitamist peatada.
Riigikohus ei võtnud esmaspäeval Gelsteini, Perteli ja Ladioni kassatsioonkaebust arutusele, mistõttu jõustus nende hagi rahuldamata jätnud kohtuotsus.
Gelstein, Pertel ja Ladion tahtsid, et kohus keelaks Taska Filmil mängufilmi avaldamise, levitamise ja reklaamimise, samuti nende isikuandmete töötlemise ja avalikustamise Eestis, Euroopa Liidus ja mujal nende eluaja jooksul ja 30 aastat pärast neist viimase surma.
Ühtlasi nõudsid kunagised paadipõgenikud Taska Filmilt mittevaralise kahju hüvitamist kolme peale kokku 75 000 eurot.
Paadipõgenike hinnangul on Taska Film kasutanud mängufilmis lubamatult nende isikuandmeid.
Kohus leidis, et mängufilmis «Sangarid» ei ole paadipõgenike isikuandmeid kasutatud ning nad ei ole mängufilmis tuvastatavad.
«Filmi puhul on tegemist hagejatega aset leidnud tõsieluliste sündmuste ainetel loodud, mitte nende isikuandmetel põhineva teosega. Mingi sündmuse ainetel teose loomist ei saa seostada üheselt isikuandmete kasutamisega ega isikuandmetel põhineva looga. Kuna tegemist ei ole hagejate isikuandmete töötlemisega, siis kohus ka ei hinnanud, kas on tegemist õigustatud või lubatud isikuandmete kasutamisega,» märkis kohus.
Kohus leidis veel, et põgenike eraelu ei ole mängufilmis «Sangarid» samuti kajastatud ja nende tuvastamine filmi alusel on võimatu.
«Identifitseerimata isiku kohta andmete kajastamisel ei saa järeldada selle isiku eraeluliste andmete kajastamist,» märkis kohus, lisades, et kuna Taska Film OÜ ei ole nende isikuandmeid töödelnud ega eraelu puutumatust rikkunud, jääb ka nende mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamata.
Mängufilmi «Sangarid» stsenarist on Martin Algus, režissöör Jaak Kilmi ja produtsent Taska Film OÜ.
Aleks Lepajõe, Raivo Roosna, Harry Gelstein ja André Hildebrandt põgenesid 1984. aasta 19. mail Karepa lahelt kummipaadiga toonasest Eesti NSV-st Soome ja suundusid sealt edasi Rootsi.
