Eesti Rahva Muuseumi ajutisel näitusel „Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal“ on 150 rahvarõiva komplekti seas ka üksikud esemed, mis valmistatud Eestist kaugel, kuid ainsad, mis silma jäädes oma päritolu reedavad, on need Lihula naise rinnal olevad ehted – kodarrahadega keed. Kanada-eestlasele hakkas kohe silma hõbepinnalt vastu särav tuttav (Briti) Rahvaste Ühenduse kuninganna Elizabeth II profiil. Ja talle vaatab vastu tema isa, kuningas George VI! Need Torontos valmistatud ehted kuulusid sealse Eesti Etnograafia Ringi asutajale ja pikaajalisele juhatajale Ene Rungele, kes need, koos paljude teiste väärtuslike etnograafiliste esemetega ERMile kinkis. (N.B. ERM kahjuks ei tea, kes nende ehete valmistaja on. Kui kellelgi on sellekohast teavet, palutakse sellest muuseumile teatada.) Foto: Riina Kindlam
Eesti Etnograafia Ringilt Kanadas, Ene Runge isiklikest esemetest ja teistelt kaugele põgenenud eestlastelt ja nende järglastelt on Eesti Rahva Muuseumil kokku mitmes eraldi kogus (saadetiste kaupa) sadu esemeid. Rahvarõiva näituse kuraator Reet Piiri kirjeldab esimest, 1991. a. Kanada eestlaste saadetist: „Selles kogus on rahvarõivakostüüme ja üksikesemeid, aga ka muud. Eriti tähelepanuväärsed on neist kaks eset. Rõngu kostüümi juurde kuulunud seelik on kootud 1938. aasta laulupeoks Tiiu Kadakule. Seelik valmis ERMi eseme järgi, mida enam muuseumis pole – hävis II maailmasõjas. Sama lugu on Rannu kostüümi juurde kuulunud särgiga. Selle särgi originaalist on pildid Kurriku rahvarõivaraamatus, särk ise hävis sõjas. Siiamaani oligi kasutada ainult paar joonist ja must-valget fotot H. Kurriku raamatust. Kui muuseum sai 1991. aastal särgi, mille oli valmistanud Reet Vaikla, on nüüd uute tegemisel eeskujuks just see Kanadast saadud särk! Praegu on särk rahvarõivanäitusel Rannu naise kostüümi osana eksponeeritud. Nii see särk kui ka Rõngu seelik on fotona näha ka minu „Vana-Tartumaa rahvarõivad“ raamatus.“
Näituse kuraator Reet Piiri käis Torontos 1991. aastal, kus tutvus paljude seas Ene ja Egbert Runge, Hilja Küti, Vanda Isotamme ja Inga Käoga, kes esemeid muuseumile annetasid. ERM oli Meeri vallas Nõo kihelkonnas Tartumaal sündinud Enele tõeline südameasi. Ta oli ERM-i Sõprade Seltsi asutajaliige (1994) ja selle esimene auliige. Hiljem sai auliikmeks ka tema abikaasa Egbert. Ka Hilja Kütt oli tartlane. Reet Piiri meenutab: „Hilja Kütist on mul head mälestused, käisime Rungedega tal külas. Mul on nii meeles tema maja ja tagaaed. Ja tema jutud oma lapsepõlve Tartust. Kui tema Tartu kodust juhtun mööda minema, siis tuleb see jutuajamine alati meelde.“
ERMi suurel, läbi maja ulatuval püsinäitusel on nn „Ajarajal“ Torontos elava Tarvo Toomese pere lugu (vahelduvad fotod valguskastis), „Paralleelilmade“ näitusel on kajastatud Stockholmis elava Mai Raud-Pähni, USAs Rein Linaski ja Halifaxis Kanadas elava Helmut Sandströmi lood. „Lisaks on Ajarajal üks vitriin, mis on pühendatud 1944. aasta põgenemisele ja seal on ka mitmete inimeste asju väljas, k.a. Ene Runge põgenemisel kaasa võetud Piibel,“ kirjeldab ERMi peavarahoidja Riina Reinvelt.
Eriti suur osa 18. märtsini ülevalolevast teisest ajutisest näitusest „Külatänavalt punasele vaibale. 100 aastat rahvuslikku moodi“ (134 mannekeeni) koosneb väljaspool Eestit loodud rahvuslikult inspireeritud moekunsti näidetest. Paljud loodud ESTO päevade ja muude suurürituste või lihtsalt pereliikmete tarbeks ja rahvakunsti ilu ülistuseks! Sellel näitusel osalevate käsitöömeistritest kaasmaalaste loendit tasuks eraldi välja tuua. Tolle uhke näituse kuraator on Riina Reinvelt, kes on Torontos käinud lausa kolm korda ning teistest kaugetest Eesti kogukondadest külastanud veel Rootsi, USA ja Austraalia rahvast.
Jälgige Eesti Rahva Muuseumi tegemisi kodulehel www.erm.ee ning peaaegu sama hea kui kohaleminek, on rahvarõivaste näitust tutvustava video vaatamine You Tube’is: ().
Ajalehe New York Times poolt iga aasta alguses koostatavasse ülemaailmse reisisoovituste nimekirja „52 Places to Go“ pääses sel aastal Eesti Rahva Muuseum ja Eesti tervikuna. NYT 16. kohal on Eesti, mis tähistab oma 100. sünnipäeva väljaande teatel „kultuurilise taassünniga“. Lisaks tunnustasid jaanuari alguses soome ajakirjanikud ERM-i parimaks välisriigi turismiobjektiks.
Eesti Rahva Muuseumi uus peahoone Tartus on varsti pea kõikide eestlaste tähelepanu keskmes, kui 24. s.k.p. toimub seal Eesti Vabariigi 100. a juubelile pühendatud presidendi vastuvõtt ja pidulik kontsert. Jälgige kindlasti ülemaailmselt ETV vahendusel!
Riina Kindlam, Tallinn
