Lissaboni Eesti Selts
Associação da Comunidade Estónia em Lisboa
* LES/ACEL *
www.lisest.org
Rein Topper
Meie kõrvu kostus, et Karl Madis
1.Teame, et käisid koos Margus Martmaaga nn ümbermaailmareisil ja andsite mitmeid kontserte. Ehk jutustaksite meile, kus ja millal esinesite ning milline oli vastuvõtt?
Alustasime Austraaliast Adelaide’ist kus olid EESTI PÄEVAD. Esimene esinemine lükkus edasi kaks tundi, sest rahvast tuli nii palju, et oli raskusi nende paigutamisega ja kohtade juurde tegemisega. Esinemine läks suure menuga ja suutsime rahva tantsima ja laulmagi panna, kuigi hoiatati, et see ei õnnestu niikuinii, sest kohalikud ei ole kaasalaulmisega just harjunud. Tahtsin endale ja teistelegi tõestada, et kõik oleneb ikkagi sellest, kuidas seda teha.. Hea algus andis lootust, et rahvas tuleb ka kontsertitele. Esimese kontserti andis suure menuga Jassi Saharov ja teise mina Margusega. Mõlemad saalid olid rahvast täis.
Peale Adelaide jätkusid meie kontsertid Melbournis ja Sydney’s ja igal pool ikka täis saalile. Hea üllatus oli seegi,et nii mõnedki eestlased sõitsid meiega kaasa ja kuulasid kontserti kaks või isegi kolm korda ja vastuvõtt oli ääretult soe ja kodune.
Peale kontserte kutsuti meid Brisbanisse, kus oli tõeline puhkus Mark Aivo Takise pool. Edasi lendasime Los Angelesse, kus vaatamata teisipäevasele päevale oli saal sealgi rahvast tulvil ja kontsert, mis pidi olema umbes üks tund, muutus ootamatult heast vastuvõtust tingituna kolmetunniseks. Edasi lendasime L.A’st (+25 C ) Torontosse (-25 C ), kus oli Ühispanga 50-aastase juubeli pidustused. Pidu oli nii rahvarohke, et piletite müük peatati kui 600 piletit juba müüdud oli ja kokku saabus kontsertile inimesi kuskil 700 ringis. Vastuvõtt oli taas suurepärane nii Toronto Eest Maja kohvikus kui juubelipeol.
2.Mida arvad soosingust väliseestlaste ringkondades? Käisite ju esinemas ka Lissabonis möödunud aasta augustis ja on ju teada, et pole kuigipalju eesti artiste, keda väliseestlased lahkelt esinema kutsuvad? Millest see võiib olla tingitud?
Arvan, et paljusid kodu-eesti artiste lihtsalt välismaal ei tunta ja nii katsetataksegi, kas läheb õnneks või siis ei. Nagu ka meie puhul öeldi, et ”me ei teadnud ju teist midagi”, kuid ega ei võigi ju teada kui ei ela Eestis.
Üks võimalus on veel… Näiteks, et kuskil välismaal elab mõni Eestist mitte väga ammu lahkunud eestlane, kes teab, keda võib usaldada ja kes rahvale tema uuel kodumaal võiks meeldida. Nii ka Lissaboni kontsert teoks sai. Kindlasti on oluline ka see, et artistil oleks nii palju erinevatest muusikavaldkondadest repertuaari, et heites pilgu publikule võib ta eksimatult otsustada, millise muusikaga publikut nn ”üles kütta”. Tihtilugu on tegemist väga erinevas eas publikuga, mispeale tulebki igaühele midagi meelepärast pakkuda ja lõpuks ka midagi, mis kõigile meeldib. Loomulikult tuleb lisada juurde ka hetkesituatsioonist lähuvat huumorit, mis alati on justnimelt ”selle kontserti nali”. Arvan, et kui artist seda suudab on edu peaaegu, et kindel.
3.Teame, et Eestis on sinu esituses laineid löönud brasiilia päritoluga lugu ”Olen noor” (orig: ”Morango do Nordeste”), mis kaks aastat tagasi oli ka Portugalis kuumim suvehitt. Kuidas võeti lugu vastu viimasel kontsertreisil?
”Olen noor” laul on suurepärane ka neile, kes pole kunagi seda laulu kuulnud, sest võivad kohe kaasa laulda, kuna refrään on lihtne ja mõjuv ja ”igaühe hing laulab sama laulu”. Veel oli tähelepanuväärne see, et küsisin kontsertitel, mis keeles seda laulu võiksin esitada, kas eesti või portugali ja vähemalt pooled hüüdsid portugali. Pidin pool eesti keeles ja pool porugali keeles laulma.
4.Kas ka tulevikus oled oma repertuaari võtmas ladina rütme? Ja miks need sind köidavad?
Viimasel ajal on repertuaaris tõesti rohkem ladina rütme aga Eestis see toimib hästi ja kindlasti on plaanis veel uusi laule sealt poolt, kuid muidugi eeldades, et lugu on hea.
5.Millisel arvamusel oled praegu eestis valitsevast muusikasuunast üldiselt? Ehk oleks siin ka omal kohal ja huvitav sinult küsida, kes on SINU lemmikmuusik või -muusikud Eestis?
Noori tuleb heal tasemel palju peale ja tihti isegi üllatun lootusega, et sellest poisist või tüdrukust saab asja. Millegipärast aga on noor ja andekas kolme aastaga mõnigi noor ühtäkki kadunud ja sellest on tõsiselt kahju. Arvan, põhjus on selles, et Eesti on liiga väike ja kui muusik ennast ära ”ei toida” muusikaga, siis peabki ta igapäevaselt ka midagi muud tegema ja see on muusiku lõpu algus. Soovitan alati noortele andekatele välja pääseda ja kui mujal on läbi löödud, siis on tagala alati olemas.
Lemmikud on mul ka olemas aga need kuuluvad rohkem jazzmuusika tegijate hulka aga mitte ainult…
6.Olete Margus Martmaaga muusikute maailmas justkui ”särk ja püksid” – koostööd teinud juba pikemat aega. Millest see tuleneb ja mida sa võiksid öelda head ja halba Marguse kohta? Kas teie ühine muusikutee on ehk aeg-ajalt sisaldanud ka lahkarvamusi ja tuliseid vaidlusi?
Muusikalisi lahkarvamusi eriti ei ole esinenud, sest meie muusikaline maitse on väga sarnane. Eelistame head meloodiat, harmooniat ja helget elamust muusikas. Näiteks võib tuua suupilli plaadi ”Lahemuusika”.
Nagu ”särk ja püksid” on natuke palju öeldud, sest teeme tööd ka ansambliga ”Karavan” ja mul endal on veel sõpru, kellega lavalaudu jagada aga niikaua kuni leian ühiseid mõtteid Margusega on meie koostöö tihedam. Lahkhelisid tuleb ka ette aga need on rohkem muusikavälised.
7.Üle 20-aastase muusikukarjääri jooksul on sinul välja kujunenud oma austajad ja fännid? Kes ja millisest vanuserühmast nad on?
Üle viiekümne inimesi on raske fänniks nimetada aga neid on ka...
Viimased mailid on laekunud näiteks 11.aastastelt ja eks see õige fänni vanus jääb sinna kahe vahele.
8.Kes oleks see tuntud muusik maailmas, kellega meelsasti teeksid ühise projekti kui see võimalikuks osutuks?
Arvan, et sellel poleks mõtet, sest need lemmikud on liiga head maailma tipud kellega ma koos lavale ei läheks. Minu suurimad lemmikud on minu kodulehel kirjas aga ka seal on märkimata lauljad, sest neid on lihtsalt liiga palju.
Nüüd on parem, sest saab reisida, seega kontserte anda ka mujal maailmas ja see on siiski kõige suurem stiimul. Ka plaadi müügist on võimalik midagigi teenida, mis N.L-is täiesti puudus. Suur eelis on muidugi ka see, et häid pille on müügis. Kuidas ma põdesin omal ajal, et muusika poode polnud või ei saanud neid nii nimetada, rääkimata nootidest ja laulusõnadest.
10.Kui muusika tegemisest aega üle jääb, millega oma vabad hetked meelsasti sisustad?
Ega üle ei jää midagi. Olen pidevas magamatuses ja kui tulekski aeg, siis harjutaks jälle suupilli. Nii palju ma ikka leian, et natuke head klassikat lugeda ja jäähoki meeskonnas osaleda.
11.Jutustaksid ehk meile mingist naljakast või huvitavast juhtumist, mis sinu esinemisel on aset leidnud?
See on solistidele üsna tavaline, et pikal turneel Paide lavalt hüütakse ”Tere Kuressaare rahvas”! Piinlik aga naljakas ikka.
12.See küsimus oleks selline, et annaksime sulle meelsasti ise valida küsimus, mis meelepärasem on ja vastata sellele?
Karl Madis: Kes ma olen ja mida ma teen? Hästi või halvasti , olla või mitte olla?
Vastata ei oska ja kui oskakski, kas siis enam nii elakski…
13.Lissabonis võttis publik sind soojalt vastu. Millise mulje aga sinule on jätnud Lissabon ja kogu Portugal? Tihtilugu kuuleme, kuidas Eestist on tuldud Lissaboni külastama ja peale lahkumist tunnistatud, et süda jäi siia. Kas ka sina kogesid midagi sellist?
Mida sooviksid öelda lõpetuseks Portugalis elavatele eestlastele ja väliseestlastele üldse?
Te ei kujuta ette milline rikkus on ilm. Teile tavaline, meile täiesti lootusetu unistus. Küll oli hea tulla sinna päikest vaatama, mida siin Eestis ammu näha polnud. Kõige rohkem meeldib Lissabonis ikka see iidne kultuur, mida on säilinud üsna palju. Ja muidugi sõbrad, kes on asendamatud. Kui sõbrad vahetavad elukohta siis ei oota meid ehk Lissabonis keegi…
Kergem on reisida kui sind keegi vastu võtab.
Aitäh!