Kuigi Kuressaare peatrassi joogivesi on valdavas osas E.coli ja coli-laadsetest bakteritest puhas püsinud ja vee tarbimise hulga järgi lasti eile torustikest välja voolata hiigelkogustes vett, avastati kahest eile võetud veeproovist ikka veel saastet. Ühel juhul tuvastati E.coli bakter torustikust, mis on kahel varasemal päeval puhas olnud, mis viitab võimalusele, et tegemist võib olla torustikku lõpuosasse jäänud jääksaastega.
Kuivõrd E.coli võib inimese tervisele endiselt suurt ohtu kujutada, ei saa Terviseamet veel Kuressaare joogivee kasutamist lubada. „Kuigi lootsime täna proovide real nulle näha, on olukord teine ja bakteriaalne saastumine ei ole tühine juhtum, mille saaks kergekäeliselt lõppenuks kuulutada. Näiteks sarnase intsidendi puhul Lääne-Virumaal Sõmerul võttis lõplik mahutite, trasside ja joogivee puhastamine aega 1,5 kuud, sest kanalisatsiooniavarii tõttu torustikku sattunud A-hepatiidi viirus oli visa kaduma,“ selgitas Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albreht ning lisas, et 1993. aasta Sõmeru juhtumi tõttu haigestus 545 inimest, kellest 100 vajas haiglaravi.
Tänasel kriisikohtumisel Saaremaa Vallavalitsuse, Kuressaare Veevärgi, Terviseameti ja teiste partnerite vahel arutati muu hulgas küsimust, kas on võimalik lubada vee kasutamist piirkondades, kus joogivee proovid on püsinud kolme päeva jooksul bakteritest puhtad. Leiti, et kui veetrassi saab saastunud veega piirkonnast isoleerida, siis saab erandeid lubada. „Küll aga ei soovita Terviseamet vee tarvitamist asutustes, kus viibivad riskirühma inimesed, näiteks lapsed või eakad, kuni me saame kindla veendumuse, et joogivesi on seal piirkonnas püsivalt puhas,“ rääkis Albreht. Otsuseid piirkondlike erandite tegemiseks täna veel vastu ei võetud.
Niisiis tuleks Kuressaare inimestel olla valmis selleks, et kõikide piirkondade joogivee puhtaks tunnistamine võtab loodetust kauem aega. Nii nagu Terviseamet on hoiatanud, võib probleemseks osutuda just saastunud vee seismine torustike lõpuosas, kui ei lasta vett piisavas koguses välja voolata. Kuressaare Veevärgi esindajate sõnul täheldati eile Kuressaare territooriumil rekordiliselt suurt veetarbimist, mis kinnitab, et inimesed võtsid torustike läbipesemise soovitust tõsiselt ja aitavad kriisi lahendamisele kaasa. „Suur aitäh kõigile, kes üleskutsele reageerisid ja püüavad sellest olukorrast võimalikult kiirelt välja pääseda,“ ütles Albreht.
Pilt Kuressaare haiglast näitab, et joogivee saastumisega seotud nakatumiste hulk on püsinud stabiilsena. Näiteks pühapäeval käis gastroenteriidi tõttu erakorralise meditsiini osakonnas 13 inimest. Kiirabil oli pühapäevase valve jooksul kolm gastroenteriidiga seotud väljakutset ja selliste kutsete arv väheneb. Esmaspäeva hommikust kuni käesoleval hetkeni on kõhukaebuste tõttu haigla vastuvõtule pöördunud 12 patsienti.
„Terviseameti hinnangul on valdavalt tegemist haigusjuhtumitega, mis on seotud Kuressaare joogivee esialgse reostumisega ning ei ole välistatud, et inimest tabanud haigus võibki kesta üsna pikalt. Lisaks võib esineda juhtumeid, kus nakatutakse perekonna sees, kui bakter satub haige inimese kaudu pindadele või toiduainetele, mida puudutavad terved pereliikmed, kes seejärel samuti haigeks jäävad,“ rääkis Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna nõunik dr Irina Dontšenko.
