LAIA MÕTTEHAARDEGA MEES: Aleksander Poleštšukki iseloomustatakse kui filosoofilise
mõttelaadiga teadlast. Eriskummalistele teaduskatsetele lisaks olevat ta veel ennustanud suurt tulevikku Kihelkonna alevikule. Möödunud sajandi esimesel poolel prognoosis ta, et just Kihelkonnast saab tulevikus Saaremaa suurim keskus. Foto: Saaremaa muuseum
http://www.saartehaal.ee/2014/...
Vene nimega Kuressaare mees Aleksander Poleštšuk on ajaloohuvilistele enam tuntud kui arhitekt ja ehitusinsener, kes on nii Peterburis kui ka Tallinnas ja mujal projekteerinud mitmeid kauneid elumaju ja õigeusu kirikuid.
Vähesed teavad aga, et elu viimastel aastakümnetel tegeles mees üpriski eriskummaliste teaduslike, õigem oleks vist öelda, et teadusfantastika piirimail olevate katsetega.
Alustuseks lühidalt Aleksander Poleštšuki taustast. Ta sündis Kuressaares 8. juulil 1863. aastal vene piirivalvuri perekonnas. Alushariduse sai ta sünnilinnas ja gümnaasiumi lõpetas eksternina Narvas. Seejärel töötas noormees rahvakooliõpetajana Vasknarvas ja Pärnumaal.
1888. aastal alustas Poleštšuk õpinguid prestiižses Peterburi Kunstide Akadeemias, mille lõpetas 1896. aastal arhitektuuri erialal. Järgnevatel aastakümnetel tegi ta Venemaa toonases pealinnas suisa hiilgava karjääri – 1920. aastani oli ta oma kodukõrgkoolis professor ja 1911. aastal valiti ta koguni Venemaa Teaduste Akadeemia tegevliikmeks.
