40 aasta tähistamiseks kunstiakadeemia lõpetamisest oli oma kursusekaaslased Mulgimaale külla kutsunud Anu Raud. Ja keegi ei tulnud tühja käega. Kaasas oli koguni kaks näitust. Üks on väljas Viljandi kunstisaalis, teine Heimtali rahvamajas. Oma töid saatsid ka need, kes ise Viljandisse sõita ei saanud.
Ehtne kuld ja hõbe
Kunstisaalis säravad Kaie Partsi ehted, mis on kaunistanud nii mõnegi presidendi vastuvõtul käinud daami või koguni presidendiproua enda tualetti. „Puhas kuld puhtal hõbedal,“ ütles autor ise.
Ühispilt Käärikul. Seda täiendavad seltskonna rõõmuks külalistega liitunud Anu Raua ema, tunnustatud ingliskeelse kirjanduse vahendaja Valda Raud (vasakul) ja vaibumatu energiaga Aate-Heli Õun (paremal).
Foto: Tiina Sarv
Foto: Tiina Sarv
End mõnusasse buduaari kohvi jooma panevad kujutlema Evi Rassi tassid. Lähemal vaatlusel selgub siiski, et päriselt neist juua ei saa ja kogu komplekt on mõeldud seinale kinnitamiseks.
Anu Rank-Soans, kes on aastaid teinud tarbekeraamikat, laseb nüüd vabakutselisena fantaasial lennata. Viljandis on tema keraamilised jalad ja Heimtalis kandekott.
Tuntud headuses on väljas kolm Vinti: Aili, Tõnis ja Mare.
Nautida võib põnevat kõrgtasemel keraamikat, klaasi, maali, graafikat ning tekstiili.
Suure kunsti lummus
Väljapaneku tipp on Peeter Mudisti sel suvel Hiiumaal valminud maal, mille ette võidki ennast seisma unustada. Tundub uskumatu, et raskelt haige mees suudab sellisel tasemel luua. Geniaalsus ja tundesügavus teevad Mudistist kunstniku, kelle looming on ammu ületanud väikese Eesti piirid.
Kunstisaali perenaine sisearhitekt Aate-Heli Õun ütles, et on vaimustatud siitilmast lahkunud Hillar Jaanuse tõeliselt maalilistest ja sügavatest looduspiltidest.
Lauritsapäeva õhtupoolikul oli aga kunstisaal taaskohtumisrõõmu sidinat-sädinat täis. Tööd jäävad viljandlaste ja linna külaliste uudistada 12. septembrini.
Kääriku talu põliste puude all
Edasi viis buss kogu seltskonna Heimtali. Tehti kiirkäik koduloomuuseumi, siis ühte äsjaostetud vanasse majja, kus on üleval kultuuriakadeemia tudengite tööd, ja oligi järg Heimtali rahvamaja käes, kus on jätkunäitusel väljas Anu Raua vaip ja üht-teist ka tema kursusekaaslastelt.
Kes on küll need säravad noored kaunitarid ja kenad noormehed, kes vaatavad vastu sealsamas üles pandud fotodelt? Ikka needsamad daamid ja härrasmehed, kes sealsamas pilte uudistasid. Ainult nad pole enam nõnda noored...
Kääriku talu põliste puude all, kus kokkutulek jätkus, tuli vägisi meelde praeguse presidendi Toomas Hendrik Ilvese kunagine idee, et Viljandist võiks kujuneda loomeinimeste linn, kus oleks hea oma tööd teha nii kunstnikel, heliloojatel kui kirjanikel.
On selge, et linnal pole jõudu ega õiget tahtmistki selliseks loojate paradiisiks kujuneda. Kesklinnas võimutsevad hoopis kasiinod ja kaltsupoed.
Heimtalis on aga selline saareke olemas. Tänu sellele, et seal elab niisugune fanaatik nagu Anu Raud, kes selle asemel, et näiteks saadud suure preemia eest oma lagunev auto välja vahetada, laseb talle antud rahaga hoopis rahvamajale põranda panna. Ja unistab sellest, kuidas rajada oma kodutalu maadele eakate loomeinimeste puhkekodu ning parandada Heimtalis praktikal käivate üliõpilaste elu- ja töötingimusi.
Anu Raua kodutaluga pole seotud ühtegi kahtlast tehingut. Igaüks, kes sinna läheb, lahkub sealt sooja tundega.
Nõnda ka need Eestis ja kaugemalgi tuntud kunstnikud, kes lauritsapäeval Tallinna kivide pealt tulema pääsesid ja päikeseloojangul lambakopli ääres Kääriku talu pisikest sauna imetlesid.