Teenisid siinsed kolme rahvuse õpetajad, aga ka mujalt tulnud. Hamiltoni eesti kogukonda esindas praost Hannes Aasa, lätlasi praost Ivars Gaide ja leedulaste poolt teenis preester Andrius Sarka, samuti leedulasest diakon Bernardas Belickas ning Torontost leedu luterikoguduse pastor Algimantas Zilinskos.
Teenistus algas leedu koguduse koori ettekandega, läti rahvalauluga „Ma lähen sõtta“, mida saatis kandlel Mara Bredovska.
Protsessioonis osalenud kandsid sisse lipud, neile järgnesid vaimulikud ja toodi kohale ka kolme rahvuse värvidega kaunistatud mälestuspärg. Eesti lippu kandis Hamiltoni Eesti Võitlejate Ühingu liige Heino Sepp. Teenistuse sissejuhatavad sõnad ütles preester Andrius Sarka. Patutunnistuse ja andeksandmise osa täitis Ivars Gaide. Järgnes leedu koguduse koori ettekandes Psalm 33, mille refrääni kogudus kaasa laulis.
Kolme rahvuse esindajad lugesid pühakirja, eestlaste poolt tegi seda Eve Suit-Bowder. Lugemiste vahel olid muusikapalad, kus mh Hanno Bohl esitas kandlel A. Läte meloodia „Kuldrannake“.
Jutlus oli leedu luteriõpetajalt, kes peatus pikemalt 1941. a 14. juuni sündmustel ja nende tagajärgedel. Ta meenutas ka järgnenud küüditamisi. Usutunnistuse luges praost Hannes Aasa, millele järgnes võimas „How Great Thou Art“. Järgnenud korjandus on mõeldud leedu koolile, kus õpib Siberist tagasitulnud lapsi.
Leedulanna Lina Tirilis luges katkendi mälestustest 1941. aasta 14. juuni sündmustest. Kolme rahvuse noored süütasid mälestusküülad pärja ees, eestlaste poolt tõi selle kohale Maks Bowder. Küünalde kohaletoomise ja süütamise ajal lugesid õpetajad oma rahva keeles palveid ja selle osa lõpetas Hanno Bohl, esitades kandlel Juhan Aaviku „Hoia, Jumal, Eestit“.
Järgnevalt laulis leedu kirikukoor, millele järgnes kolme õpetaja poolt peetud kirikupalve. „Meie Isa“ palve luges Leedu preester ja õnnistamissõnad olid samuti kolmelt õpetajalt oma keeles. Järgnesid rahvushümnid ja mälestusteenistus lõpetati Kanada hümniga.
Kui vaadata osavõtjate arvu, siis oli avar kirik peaaegu täis, ja muidugi oli leedulasi kõige rohkem. Eestlasi võis olla 20-30 vahel.
Pärast teenistust kutsuti kõiki osalenuid kõrvalsaali, kus oli kaetud lauad suupärasega ja oli võimalus kohata tuttavaid ning vahetada mõtteid eelnenud mälestusteenistuse üle.