Kuidas jutustada (ja analüüsida) niivõrd kohutavaid ja traumeerivaid kogemusi nagu seda on küüditamisel või koonduslaagrites kogetu ? Selle näiliselt lihtsa küsimuse
taga peitub hulk antropoloogilisi ja semiootilisi uurimisteemasid.
Ühe korraldaja Licia Taverna sõnul toovad ellujäämislood semiootilisest ja antropoloogilisest vaatepunktist teravalt esile dihhotoomiad, mis ka muidu on olemas nii kirjandusžanrites kui ka kultuuris. "Sündmuste semiootiline kodeerimine on
oluline selleks, et tabada aja kulgu. Antropoloogia seisukohast on keskse tähtsusega mõtiskleda selle üle, mismoodi inimsuse (ja ebainimlikkuse) vorme on tajutud,
hierarhiseeritud, sallitud jne. Koonduslaagrite, genotsiidi, sõja ja vägivallaba seotud sündmused nõuavad, olgugi negatiivses võtmes, minimaalsetki kultuuri ja inimsuse defineerimist," ütles Taverna. Temalt saab ka täpsemat infot, kirjutades
licia.taverna@tiscalinet.it
Konverentsi korraldab germaani-romaani filoloogia osakonna prantsuse filoloogia sektsioon ning töökeeled on prantsuse, eesti ja inglise. Konverentsil esinevad
paljude väärtülikoolide (Sorbonne, Lausanne jne jne) teadlased, programm asub
http://www.fl.ut.ee/orb.aw/cla...
Allikas: Rein Vanja