20 000 okupatsiooniohvrit saab tulevikus soodustusi Eestilt
Vene seadusetõlgenduse järgi võivad kahjutasu saada üksnes need nõukogude võimu poolt represseeritud eestlased, kes omal ajal vahistati Venemaal.
Punase Risti poole on praeguseks pöördunud ligi 600 inimest, kes on registreerinud end hüvitisesaajaks. 95 protsenti neist langesid repressioonide ohvriks Eestis 1941. või 1949. aastal.
Punase Risti peasekretär Riina Kabi tõdes, et kahe riigi asjaajamine võtab aega ning kiiret edasiminekut pole loota. “Kuid võtame vastu kõigi inimeste kontakt- andmed, kes on nõukogude võimu poolt represseeritud olnud, ning paneme nad eelregistreerituna kirja,” ütles Kabi.
Nimetavad ümberasujaiks
Kuna Vene Föderatsioon on poliitilise repressiooni ohvrite rehabiliteerimise seaduse väljaandja, siis on tal ka võimalus seaduse tõlgendamiseks. Praeguse tõlgenduse järgi on represseeritud need, kes võeti kinni praeguse Vene Föderatsiooni territooriumil. Eesti pinnal küüditatuid nimetatakse sea-duses ümberasujateks.
Kui hüvitise saamiseks on ligi 600 registreerunut, siis umbes kolm korda rohkem on neid, kes ootavad sellekohase avalduse blankette.
Punane Rist lubab aidata
Kabi kinnitas, et Punane Rist tegeleb asjaga pidevalt ning keegi ei soovi hüvitiste kättesaamisega venitada.
“Sellisel puhul ei tohi aga tormata ning inimestel ei soovita ma veel passe ja dokumente vene keelde tõlkima minna. Ootame välisministeeriumi ja justiitsministeeriumi töö tulemused Venemaaga läbirääkimistel ära,” ütles Kabi.
Esimene nõukogude repressiooni ohver on pärast aastatepikkust Vene institutsioonide vahel jooksmist ning asjaajamist poole määratud hüvitisest kätte saanud, kuna omal ajal arreteeriti ta suhteliselt noore vabadusvõitlejana Moskvas. Mees võitles oma õiguste eest Venemaaga üle nelja aasta. Maksimumhüvitis repressi-oonide eest on 10 000 rubla ehk vähem kui 4500 krooni.
Homme jõuab valitsusse justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, mis pakub leevendusi neile 20 000 inimesele, kes on kannatanud Suur-Saksamaa ning Vene okupatsiooni all. “Nende inimeste olukorra leevendamiseks näeb riik ette ravimi- ja proteesihüvitisi, erinevaid ravituusikuid ja 2005. aastast ka üleriigilises ühistranspordis poole hinnaga sõitu,” ütles justiitsministri nõunik Ero Liivik.