Küüditatute tunnistused hilinevad juba kuuendat kuud EPLO
Kuumad uudised | 01 Jun 2004  | EWR OnlineEWR
Esimesed küüditatu tunnistused on lubatud kätte anda selle aasta leinapäevaks, 14. juuniks. Pildil küüditamise 60. aastapäeva tähistamine Harjumäel kolm aastat tagasi.


Jaanuaris jõustunud võõr-võimuohvrite seadus on toonud paljudele küüditatutele meelehärmi, sest riik pole rohkem kui viie kuu jooksul suutnud neile väljastada represseeritute tunnistusi ega pakkuda ka muid lubatud hüvesid.

Oma kolme Siberis olnud lähisugulast aitav Eevi esitas Tallinna pensioniametile avaldused tunnistuste saamiseks märtsis. “Täita tuli ilmatu hulk pabereid ja kuu hiljem saime komisjonilt jaatava otsuse. Nüüd öeldi, et tunnistusi pole veel trükkimagi hakatud,” kirjeldas Eevi.

“Minu maal elav 88-aastane ämm soovib väga tulla laulu- ja tantsupeole, mis on tal vanast ajast hinges. Tasuta laulupeole pääsemine on väheseid asju, mida see seadus reaalselt annab. Selleks on aga vaja represseeritu tunnistust.”

Palju kannatanud inimeste mõnitamine

Eevi nimetas riigi nii pikaldast asjaajamist eakate ja palju kannatanud inimeste mõnitamiseks. “Asi ei ole mitte nendes väikestes summades, vaid moraalses tunnustamises ja lubaduste täitmises.”

Justiitsministeeriumi pressi-esindaja Ave Melliku sõnul võttis valitsus veebruaris vastu represseeritu tunnistust puudutava määruse, mis hakkas kehtima 13. märtsil. “Tunnistuste otsese väljaandmise eest vastutab sotsiaalkindlustusamet,” märkis Mellik. Inimesed ei peaks Melliku väitel muretsema, sest kuni aasta lõpuni saab represseeritute soodustusi ka rehabiliteerimistunnistuste alusel.

10. juunil annab justiitsminister Ken-Marti Vaher okupatsioonimuuseumis esimesed tunnistused üle 30-le kõige kiiremale taotlejale, lisas ta.

Ka Tallinna Memento eestseisuse liikme Tiia Nurmise sõnul lubati viimasel Memento ning sotsiaal- ja justiitsministeeriumi ühisnõupidamisel, et tunnistused jõuavad inimesteni leinapäevaks, 14. juuniks.

“Asi ei ole nii hull. Suuremad probleemid on hoopis sellega, et inimesed ei saa arhiividest dokumente kätte, mis jätab nad ilma pensionilisast,” lausus Nurmis.

Küüditatu tunnistust taotleb iga viies

Eilse seisuga polnud dokumentide blanketid pensioniametite ametnike kätte jõudnud. Samuti ei teadnud nad midagi kuupäevadest.

“Kahjuks on tõesti nii, et aasta algul hõisati maha seadus, mis pole veel õieti rakendunud. Normaalne oleks, kui paberid saaks korda 5-10 päevaga. Meile on toodud ka soodusravimite retsepte, kuid pole veel programmi nende sisestamiseks,” ütles anonüümsust palunud ametnik. Sel põhjusel viibib ka abi.

Seadus näeb punavõimu ohvritele ette soodustusi retseptiravimite ostul, hambaravi ja eriarstiabi visiiditasu hüvitisi ning sanatooriumituusikuid. Koos pensionilisadega läheb see kõik riigikassale täiendavalt maksma kümme miljonit krooni.

Juuni alguseks oli ligi 25 000 represseeritust tunnistust taotlenud vaid 5500 inimest.


 
Kuumad uudised