Kui õnnis keisrinna Katariina veel Venemaad valitses, siis oli tal üks kaval nõuandja, kes oskas valitsejale nii ilusti mett moka peale määrida, et akkas seda suurt ja laia maad juhtima. Käsud ja korraldused jusku tulid ikke Katariina enda poolt, aga keski ei tead, et neid käskusi andis Potjomkin tsaarinna undruku voltide vahelt.

See oli seesama mees, kes akkas Krimmi ehitama uhkeid külasid, kuid ei tuld oma plaanidega ästi toime. Aga et keisrinnale oleks midagi ette näidata, ehitas ainult uhked vassaadid, mis valitsejannale silma paistsid, kui ta kalessiga sealt postmaanteed pidi mööda sõitis. Täpselt nii nigu mõned eestimaised uusrikkad panevad elutuppa suure klaasustega raamatukapi, aga raamatute peale raha raiskama ei akka, lihtsalt maalivad raamatu seljad klaasi peale ja asi vask. Kes sinna sisse ikke kaeb, sõbrad ja tuttavad suuremalt jaolt sama turakad kui ise.

Ega ma nüid oma pääliskirjaga ütelda taht, et see Potjomkin oli eesti mees. Tont teab, mis tõugu ta olla võis, aga eestlased on käbedad kõiki kavalusi järgi ahvima. Viimaste uudiste perra, mis Ärman mulle näha tõi, võib arvata, et meil on kah oma Potjomkin olemas vai on neid kogunisti mitu. Võib arvata, et ongi rohkem kui üks, sest sellega, mis Eestimaal praega sünnib, ei tule üksainus Potjomkin toime.

Ma olen juba ammu tähele pand, et Eestimaal taluinimest jusku enam ei olegi, kõik on linnavurled. Ega õieti linnasi kah ei ole rohkem kui Talin. Kogu elu käib Talinas, mida miskipärast veel pealinnaks kutsutasse. Maal sureb elu välja ja kus vabatahtlikult ei sure, seal tuleb Toompea lahkelt appi.
Ärman näitas mulle ardikkelit, kus on kirjas, et maal pannasse aga koolisi kinni ja postikonturisi ja pritsimaju ja muid asutusi. Pussid enam maale ei sõida ja poodisi pole mõtet pidada, sest ostjaid pole. Kel tohtrit tarvis läheb, sõitku Talina või surgu ära, postipoiss kallimalt kirja ei too ja kirja eest musu ei saa. Ainult viinaga ei ole muret, sest samagonni ajamine on lihtsamaks läind – võsa palju ja võmmid kaugel, küll neid kõveraid torusi ikke kuskilt leiab.

Ma mäletan, kui ilus oli Eestimaa loodus. Nüid noored inimesed käivad siit järjest Eesti vahet, aga kui pärast küsid, mis nad nägid, tuleb välja, et keski pole Talinast kaugemale jõud ega seda peris Eestimaad näha saandki. Talinast on tehtud Potjomkini küla vai olgu ta minupärast linn, aga ikke sellesama Potjomkini ehitatud.

Minu poolest võiks küll Talin Pelgiamaale üle kolida otse Prüsseli kõrvale, siis oleks igaüks rahul. Liidu sakstel oleks lühem maa niitisi tõmmata ja arilik eestlane saaks asju omal maal oma tahtmise järgi seada.

Märkmed: