Tiiu Sandrak

Eile alustas Kaunase Aleksotase lennuväljalt teekonda Ameerika suunas Leedu sõjaeelse kõige kuulsama õhusõitja nimekaim Lituanica II, kordamaks lendu, mis aastakümnete eest küll õnnetult lõppes.

Õhusõidukiks on kuuekohalisest kahekohaliseks ümber ehitatud Piper-tüüpi väikelennuk ja pilootideks tuntud Leedu lennundusässad Viktoras Ramonas ja Gintautas Staniulis. Tagasi tahetakse jõuda 19. juuliks, sest just sel kuupäeval 70 aastat tagasi toodi Kaunase lennuväljale senini kõige kuulsamate Leedu õhusõitjate Steponas Dariuse ja Stasys Girenase maised jäänused.

Lend kordab julgustükki
Mälestuslend tahab korrata Dariuse ja Girenase omaaegse julgustüki kõiki nüansse. Lendurid püüavad jälgida sama marsruuti, mida mööda 70 aastat tagasi kuulsad kolleegid sõitsid. Darius ja Girenas tahtsid lennata ilma vahemaandumisteta New Yorgist Kaunaseni, kuid Ramonas ja Staniulis planeerivad siiski tankimispeatusi Kanadas ja Islandil. Ja kuna mitte ükski lennundusamet ei luba tänapäeval sooritada transatlantilist reisi nii lihtsa lennukiga, nagu seda oli Lituanica – ehkki oma aja teaduse tippsaavutus – on tänaste lendurite ohutus tagatud mitmesuguse lennundusvarustusega.

Steponas Darius ja Stasys Girenas tõusid õhku New Yorgi Bennetti lennuväljalt 15. juulil Bellanca CH-3OO Pacemaker tüüpi lennukiga. Sellest sõidust olid mehed juba ammu unistanud. Nende plaan oli sooritada lend Ameerikast otse Kaunaseni ilma vahemaandumisteta. Kuigi üle Atlandi ookeani oli ka varem lennatud, ei olnud keegi veel nii pikka vahemaad suutnud peatusteta läbida.
Esmakordselt oli lennuki pardal postikott kirjade ja muude saadetistega – Lituanica tegi õhuposti ajalugu! Dariusel ja Girenasel olid mängus ka patriootlikud huvid, sest ehkki nad olid USA kodakondsed, tahtsid nad kuulsust tuua oma armsale sünnimaale Leedule, kus sellal oli tõusulainel rahvusliku uhkustunde turgutamine.
Lennuk oli pikaks õhusõiduks mõnevõrra kohandatud ja ümber ehitatud, kuid puudus igasugune raadioside, sest see oleks lennuki jaoks liiga raske olnud. Loomulikult ei olnud ka “musta kasti”.

Koduni jäi 650 kilomeetrit
Ehkki ilmastikuolud olid väga rasked, sooritas Lituanica pika lennu üle ookeani, Iirimaa ja ·otimaa ning jõudis Kesk-Saksamaa kohale. Ja vaid 650 kilomeetri kaugusel eesmärgist Soldini linnakese lähedal Delcigi metsa kohal (praegu Pszelniki mets, mis kuulub Poolale) toimus katastroof.
On teada, et 17. juulil pärast südaööd kukkus lennuk vaevalt mõnekümne meetri kaugusel lagedast põllust metsa vahele rusudeks. Mõlemad lendurid hukkusid.
Uurimisel esitati mitmeid oletusi katastroofi põhjustest. Arvati, et lendurid tahtsid maanduda bensiini vähesuse pärast. Hiljem selgus, et bensiini oli Kaunaseni lendamiseks piisavalt.
Samuti tuldi kohe välja mõt-tega, et lennukit tulistati maa pealt. Soldini linnkese lähedal asusid salajased koonduslaagrid, mida Hitleri-Saksamaa nimetas töölaagriteks. Lennuki tulistamist eitas aga Saksamaa energiliselt.
Katastroofi põhjus ongi jäänud selgusetuks.

Märkmed: